Gräzin: rahvusraamatukogu nõukogu hakkab saalide sulgemist arutama detsembri keskpaiku
Rahvusraamatukogu nõukogu esimehe Igor Gräzini sõnul on ta valmis saksakeelsete saalide sulgemisest rääkima täpsemalt detsembri keskpaiku, mil nõukogu kokku tuleb.
"Neid saale saime pidada seni, kuni raha oli enam-vähem olemas. Meile oli see puhas kulu: töötajad, tegevused, ruumid ja nii edasi. Ega polnud kuidagi seotud raamatukogu põhitegevusega. Vastavad riigid, näiteks ka Prantsusmaa, rahastasid neid ja meie panustasime oma ressursiga. Teisiti ütelda: riigid tulid oma rahaga ja meie andsime neile tasuta võimaluse kasutada raamatukogu tööjõudu, infrat ja pinda, see tähendab me avasime saali, mida eriti ei kasutata, selle asemel, et kasutada seda efektiivsemalt," ütles Gräzin ERR-i kultuuriportaalile.
"Ent ajad muutuvad. Ainuüksi eelmisest aastast saime selga "kirve" elektrienergia kasvanud kuludena - 54 000 eurot, mis lähevad Eesti Energiale. Meie tahtlik seadusrikkumine - eelarve laskmine defitsiiti - kõlas küll signaalina ja omas mõju, aga ega see olukord palju paremaks ei läinud. Oleme teinud igasugu muud kärpimist: koondanud inimesi, korraldanud palgata puhkusi, lühendanud lahtioleku aegu, ja sulgenud prantsuse saaligi - kas te groteski tajute? Seda teed enam edasi minna suurt ei ole," ütles Gräzin.
Saali sulgemine mõistagi ei tähenda, et saksa kirjandus kuhugi kaoks, vaid see läheks nii-öelda omale kohale teiste raamatute hulka, mille klassifikatsiooni alused on teised, valdkonnapõhised, lausus Gräzin.
Ta tunnistas, et riigipõhine ruumide kasutus on võimalik, aga seda riigi vastava jätkuva rahastuse alusel nõnda, et maksumaksja raha sellele lisaks ei peaks minema. Gräzin pole aga kindel, et see oleks optimaalne variant.
"Oleme meeleldi valmis jätkama saksa kultuuriinstitutsioonidega koostööd, mis on seni olnud väga mõistev," sõnas nõukogu esimees.