Ave Oit: indiaanikultuur tõuseb fööniksina tuhast

Video
Valner Valme
28.09.2016 14:25
Rubriik: Kirjandus

Indiaanikultuuri uurija ja austaja Ave Oit tutvustas "Kirjandusministeeriumis" John Neijardti raamatut "Black Elk jutustab". Enam-vähem lõikamata versioon indiaanikultuurijutust ilmub nüüd siin kultuuriportaalis, pildis ja sõnas.

Neijardti raamat on vist tänapäeva indiaanikultuuris enam-vähem tüvitekst?

Ave Oit: "Black Elk jutustab" on üks kõige tuntumaid raamatuid, siis mis tutvustab väga ehedalt indiaani maailmavaadet, kultuuri, seda vaimsust ja väga ausalt ka just indiaanlaste poolt vaadatuna seda ajalugu. See raamat on olnud indiaanlastele endale seitsmekümnendatest alates oluliseks teejuhiks enda õiguste eest võitlemisel ja ka traditsioonide taastamisel. Black Elk, kes on lakota indiaanlane, kes kujunes ka pühameheks, jutustab oma elu lõpus juba vana mehena enda elu kaudu terve, võiks öelda, indiaani rahva ajaloo. Ta räägib tegelike juhtumiste kaudu hästi avatult ja siiralt ja vahetult ja enda silmade ning taipamiste kaudu kõigist nendest olulistest juhtumitest, mis 19. sajandi teisel poolel toimusid ja see oli just see aeg, kus olid indiaanlaste suurimad võitlused valgetega, kus see kõik kulmineerus kurva reservaatidesse paigutamise ja õiguste äravõtmistega.

Kuidas raamat on kirja pandud, on see ilukirjanduslik jutustus ajaloo sündmustest?

Black Elk jutustab lugusid enda elust, need on käsitsi algselt kirja pandud John Nejihardti poolt ja hiljem need käsikirjad trükitud üks ühele. Need on vahetud, Blacki Elki enda silme läbi ja tema enda sõnadega, et mida tema nendes situatsioonides nägi või taipas. Need on ääretult ehedalt, ilukirjanduslikult kirjeldatud lood, aga autor on juurde toonud ajaloolisi fakte, ja seal on ka palju huvitavaid viiteid, et kus täpselt midagi toimus, kes oli täpselt kes, nii et selles mõttes ta on ka täitsa hästi dokumenteeritud ja ülevaatlik.

Mida see raamat eestlastele tähendab? Indiaanikultuur on meile südamelähedane olnud.

Väikerahvana me armastame ja hindame indiaanikultuuri kõrgelt. See on meiega küllaltki sarnase ajalooga. Aga indiaanlaste puhul on võõra võimu poolt anastamise aeg olnud palju lühem ja see on käinud palju kiiremini. Black Elki raamat räägib tervest sellest perioodist, kui lakota indiaanlaste juurde alates 19. sajandi keskpaigast esimesed valged hakkasid tulema kuni 1890. aastani, mis lõppes kuulsa Wounded Knee lahinguga, mille kohta öeldakse, et see oli terve indiaani rahva jaoks tegelikult ühe ajastu lõpp ja hoopis uue ajastu algus. See raamat toob tõeliselt vahetult esile paljud olulised väärtused, mis puudutavad eestlasi ka täitsa otseselt.

Millist maailmapilti raamat kannab?

"Black Elk jutustab" kirjeldab seda sügavamat maailmavaadet, mille järgi ta väikse poisina hõimuvanemate poolt üles kasvatati, teadmata midagi valgetest inimestest. Ta ei olnud umbes viieteistaastaseks saamiseni ühtegi valget inimest elus näinud, ja see raamat näitab terve maailmapildi muutumist. Kui lakota indiaanlaste ja ka teiste indiaani rahvaste jaoks kõik neid ümbritsev oli hingestatud ja püha, ja inimene suhtus ümbritsevasse austusega, ja püüdis elada sellega kooskõlas seda kahjustamata, siis raamat räägib ka muutusest sellesse olukorda, kus me täna elame, kus on vastupidi, et inimene on kõige ümbritseva kuningas ja kasutab seda enda hüvanguks ja kirjeldab ka seda erinevust, et millised olid indiaanlaste pealikud, et kuidas selliseid inimesi juba väiksest peale märgati, kuna neil oli häid omadusi oma rahva jaoks.

Sellised inimesed tõsteti esile ja pandi ka juhtivatele kohtadele. See on suur erinevus tänapäevaga, kus sageli kõrged juhid on hoopis enesekesksemad ja vaatavad palju isekama pilguga kõigele sellele, mida nad juhivad.

Milline oli Black Elki esimene kokkupuude valgetega?

Black Elk väikse poisina ei olnud ühtegi valget inimest näinud, aga ta teadis, et nende maale on tulnud inimesed, keda nimetatakse wasichu'deks ja kes olid teistsuguse väljanägemisega kui indiaanlased. Sõna tegelik tähendus oli "see, kes võtab parema osa lihast endale". Ja see tema raamat tuletab seda korduvalt meelde, et noh, kuidas me siis nimetasime neid inimesi, kes meie maale tulid?

Sa käisid ka ise kandis, millest raamat jutustab.

Eelmise aasta suvel oli õnne käia Lõuna-Dakotas, ja Lõuna-Dakota ning Põhja-Dakota on need osariigid Ameerika Ühendriikides, kus lakota indiaanlased elavad. Kokku on seitse lakota hõimu, mis moodustavad ühe suure lakota rahva. Nad elavad iga hõim eraldi tänapäeval oma reservaadis.

Ja kuna see on see kant, kust on pärit kuulsate lahingute lood ja kus on olnud kõige kuulsamad auväärsed pealikud nagu Sitting Bull või Crazy Horse või seesama Black Elk, või ka Red Cloud ja mitmed teised, siis mul oli ammune unistus näha seda tasandikeindiaanlaste maad oma silmega. Sealtkandist on pärit ka indiaanlaste püstkojad või tipid ja see oli see kant, kus piisonid vabalt elasid ja lakota rahva kõige olulisemaks elatiseallikaks olid.

Käisin täpselt nendes kohtades, millest Black Elki raamat jutustab. Ka seal, kus toimus Wounded Knee lahing, kus tänapäeval on Pine Ridge'i indiaanlaste reservaat, ja ka teises tähtsas lahingupaigas, kus oli Little Bighorni lahing, kus indiaanlased esimest korda tõeliselt võitsid valgeid. Tahtsin oma silmaga näha, mis seal tänapäeval on, sest olin kuulnud, et see paik on kõige vaesemate piirkondade hulgas Ameerika Ühendriikides ja sotsiaalsed ning majanduslikud probleemid on ühed kõige raskematest.

Seda kõike oli seal tõepoolest näha, seda tohutut mõju sellele kultuurile ja nendele inimestele, see oli midagi ülimalt kurba, mida ma seal nägin, aga teistpidi seal oli ka häid ja edasiviivaid asju. Indiaanlased on juba 80ndatest aastatest taaselustamas oma tseremooniaid, kui võeti vastu indiaani usuvabaduse akt ja sestpeale võib teha täitsa ametlikult Ameerika Ühendriikides lakotadelt pärit ühte kõige pühamat rituaali: päikesetantsu. Meil oli võimalus osaleda ja selle kaudu ma nägin, et seal nagu fööniks tõuseb tuhast, et on olemas need inimesed, kes kannavad seda tõelist vaimsust ja pärandust edasi ja aitavad teisi raskest seisust tagasi õige raja peale.

Sealtsamast Wounded Knee lahingupaigast tõime kaasa ühe pühast salvei taimest tehtud tipikujulise kaunistuse, kus on peal indiaani rahva kodu ja lakotade neli värvi. Ostsin selle ühe väikse indiaani poisi käest, kes Wounded Knee kõige kurvema lahingu paigas väraval müüs, et natukegi elatist teenida, ja elavalt rääkis. Tal oli kaasas mapp fotosid ja jooniseid ja pilte sellest, kuidas 70ndatel tema vanaema osales indiaani liikumises samas seltskonnas, kes võtsid tagasi valgetelt Wounded Knee lahingupaiga eest hoolitsemise.

Kuna see poiss kõigest sellest rääkis nii siiralt ja vahetult, ja näitas, kus ta vanaemaga elab, siis me vist ostsime kõik need esemed ära, mida ta müüs. 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Doktoritöö uuris Vladislav Hodassevitši värsse
    Eile

    Reedel kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Anna Rubtsova, kelle töö uuris vene luuletaja Vladislav Hodassevitši (1886–1939) tekste. Doktoritöö põhieesmärk on pakkuda lugejale täpset ja detailset Hodassevitši värsside "käsiraamatut".

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Maarja Kangro, "Klaaslaps"
    Eile

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Olavi Ruitlane, "Vee peal"
    03.12

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Valle-Sten Maiste: Mihkel Muti religiooniks on rahvuslus
    02.12

    Mihkel Mutt avaldas uue romaani "Eesti ümberlõikaja", kus eestlaste mured on seotud Euroopa kriisidega. Kultuurikriitik Valle-Sten Maiste võrdles romaani äsja eesti keeles ilmunud Michel Houellebecqi teosega "Alistumine".

  • foto
    Oksanen ja kirjastus Bazar lõpetasid aastaid kestnud vaidluse
    02.12

    Eesti juurtega Soome kirjanik Sofi Oksanen ja Põhjamaades tegutsev kirjastuskontsern Bazar jõudsid kokkuleppele ning Helsingi teise astme kohus andis teada, et kohtus osapoolte varasemat vaidlust enam ei käsitleta. Oksaneni pressiesindaja teatas kirjaniku ja kirjastuse vahelisest leppimisest juba esmaspäeval.

  • foto
    ERR.ee video: Mihkel Mutt esitles romaani "Eesti ümberlõikaja"
    02.12

    "Eesti ümberlõikaja" on romaan tänasest Eestist homses Euroopas. 1. detsembril esitles Mihkel Mutt värsket teost Viru Keskuse Rahva Raamatus, kus autoriga vestles Valle-Sten Maiste. Kultuuriportaal kandis sündmuse üle.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Andrei Ivanov, "Bizarre"
    02.12

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Aasta Rosina auhinna pälvis Triinu Laane ja Anne Pikkovi raamat "Vana katkine kass"
    02.12

    Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 1. detsembril 2016 üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Triinu Laane kirjutatud ja Anne Pikkovi illustreeritud raamatu „Vana katkine kass“ (kirjastus Päike ja Pilv, 2016).

  • foto
    "Plekktrummi" toolile istub Mihkel Mutt
    02.12

    5. detsembri "Plekktrummi" külaline on kirjanik Mihkel Mutt, kellel ilmus hiljuti uus romaan "Eesti ümberlõikaja".

  • foto
    Täiendatud elulooraamat avab Bowie muusikuks kujunemise uusi tahke
    01.12

    David Bowie elust on ilmunud ohtralt raamatuid. Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Valner Valme peab aga värskelt eesti keeles ilmunud Paul Trynka oma üheks väärtuslikumaks.

  • foto
    Loe katkendit: Michel Faber, "Imelike uute asjade raamat"
    01.12

    Faberi raamat räägib pühendunud usumehest nimega Peter, kes sõidab elu põnevaimale missioonile: ta peab levitama ristiusku teises galaktikas planeedil Oaas. Abikaasa Bea jääb Maale meest tagasi ootama. 

  • foto
    Ringilinnas Steven Vihalemiga
    01.12

    Olles pärit Kohilast, sestsamast Kapa-Kohilast, ei ole mul suuremat ega vähemat aimu sellest, mis on pealinna halli kivi saamislugu. Kohtusin Steveniga, kes viis mind Õismäe tuurile. Normaalne oli. All järgnevad katkendid sellest kahest tunnist, mil tuul puhus krae vahelt sisse ning läks aina pimedamaks-ja-pimedamaks. Artikli piltide autoriks on Steven, ise.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Mihkel Mutt, "Kooparahvas läheb ajalukku"
    01.12

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Loe katkendit: Elena Ferrante, "Minu geniaalne sõbranna"
    01.12

    Itaalia nüüdiskirjanduse ühe tähelepanuväärsema autori Elena Ferrante üle maailma erakordselt populaarseks kujunenud Napoli-romaanide sarja esimene raamat "Minu geniaalne sõbranna" viib lugejad 1950. aastate Napoli vaese ja trööstitu linnaosa tänavatele, kust saab alguse Elena ja Lila elukestev sõprus.

  • foto
    Triin Soomets esitas "Kirjandusministeeriumis" luuletuse
    30.11

    "Kirjandusministeeriumis" tuli esitusele luuletuse Soometsa värskest luulekogust "Valitud omadused".

  • foto
    Arvustus. Saksa Mikita pöördeline raamat
    30.11

    Uus raamat

    Peter Wohlleben
    "Puude salapärane elu"
    Sari: Looduse lood
    Tõlkija: Olav Renno
    220 lehekülge
    Tänapäev

  • foto
    Rein Muuluka pani kokku raamatu varemetest
    30.11

    Rein Muuluka raamat "Abandonia. Eestimaa mahajäetud paigad" annab ülevaate mahajäetud hoonetest üle Eesti.

  • foto
    Novembrikuu raamatute müügitabelist haaras Juur vaid Klimova järele
    30.11

    Kirjandusminister Mart Juur valis novembrikuu raamatumüügitabeli tutvustamise asemel sealt hoopis ühe teose välja: Marusja Klimova "Majake Bois-Colombes'is".

  • foto
    Mart Juur soovitas uusi raamatuid
    30.11

    Kirjandusminister Mart Juur edastas värsked raamatusoovitused.

  • foto
    Tiit Aleksejev otsis "Riigi saladuse" ja tänapäeva vahel seoseid
    30.11

    Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev lahkas "Kirjandusministeeriumis" värske eestikeelse tõlke saanud Mika Waltari "Riigi saladust".

  • foto
    Piret Pääsuke ja Terje Loogus said Austria tõlkepreemia
    30.11

    Piret Pääsuke sai Austria tõlkepreemia (Österreichische Übersetzerprämie) Robert Seethaleri romaani "Tubakapoodnik" tõlkimise eest (2015, Varrak) ja Terje Loogus Valerie Fritschi "Winteri aia" eest (2016, Eesti Raamat).

  • foto
    Birk Rohelend: pidin raamatu kirja saamiseks tegema teletööd
    30.11

    Kirjanik Birk Rohelend ütles "Kirjandusministeeriumis", et oma uue raamatu "Sa pead suudlema Silvat" kirjutamisel olid teletööga sarnaselt kasutusel mitmed stsenaariumitehnikad.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Meelis Friedenthal, "Mesilased"
    30.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Turovskid ilmutasid raamatu loomamüütidest
    29.11

    Värskelt ilmunud raamat "Teekond urust templisse ehk märk on vaataja silmades" viib lugeja rännakule loomade ja mütoloogia seoste maailma. Raamat sai alguse Aleksei Turovski ja tema poja Marcus Turovski ühistest vestlustest.

  • foto
    Arvustus. Piilumise ja eksami vahel
    29.11

    Uus raamat

    Mats Traat
    "Maikuu rohi"
    Ilmamaa
    271 lk.

  • foto
    Kirjastus Tänapäev avaldas Davie Bowie elulooraamatu
    29.11

    29. novembril ilmus eesti keeles briti muusikaajakirjaniku Paul Trynka raamat "Starman - David Bowie", mis annab ülevaate muusiku elust.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. E. L. James, "Viiskümmend halli varjundit"
    29.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

  • foto
    Galerii: "Kirjandusministeeriumis" lahendavad müsteeriume Birk Rohelend ja Mart Juur
    29.11

    Novembrikuises "Kirjandusministeeriumis", mis läheb eetrisse täna, 29. novembril, lahendavad müsteeriume Birk Rohelend ja Mart Juur.

  • foto
    Tõlkeauhinna Paabeli Torn võitis Mari Kleini tõlge David Almondi raamatule
    28.11

    Kõige paremini tõlgitud lasteraamatule antava auhinna Paabeli Torn pälvis David Almondi raamat "Minu nimi on Mina", mille on inglise keelest tõlkinud Mari Klein ja välja andnud kirjastus Draakon ja Kuu.

  • foto
    90 raamatut 90 päevaga. Kalju Kruusa "tühhja"
    28.11

    90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.