Toomas Vint: kardan, et hea kirjanik või kunstnik olemisest jääb väheseks
Viiele kirjanikule ja kunstnikule pakutakse peagi riigipoolset palka. Oma arvamuse selle teema kohta avaldas Kultuuriportaalile kunstnik ja kirjanik Toomas Vint.
Mida arvad kultuuriministeeriumi planeeritavast kunstnikupalgast viiele kunstnikule?
Kunstnikupalgale on juba külge kleebitud "riigikunstniku" tiitel ja pole meeldiv, kui keegi, kellest lugu pean, saab tahtmatult riigikunstnikuks, mis eeldab konjunktuursust, nähtust, mis meie riigi kultuuris on juba üsnagi igapäevane.
Seega sa ise seda ei taotleks?
Minusugusel pensionäril on juba riigipoolne palk-pension - 320 EUR kuus ja seesugune majanduslikult kindlustatud inimene võib täisaegselt loomingule pühenduda.
Kuidas ja milliste kriteeriumide alusel peaks need viis kunstnikku välja valima?
Millised on valikukriteeriumid... kardan, et hea kirjanik või kunstnik olemisest jääb meie tillukeses konnatiigis väheseks.
Taustaks:
Kultuuriministeerium algatas projekti, mille järgi 2016. aastal makstaks viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule riigieelarvest kolme aasta jooksul palka.
"Riigi huvi on selge: poeedil või maalikunstnikul peab olema võimalus tegeleda süvenenult oma loometööga. Nimetatud loovisikutel ei ole võimalust olla püsipalgal mõnes institutsioonis, näiteks kirjanike keskus, kuhu tullakse hommikul kokku, et seal raamatuid kirjutada ja igakuiselt palka saada. Loovisikule peavad kaasnema sotsiaalsed garantiid. Kindla seljataguseta, kui loovisik rabab äraelamiseks korraga mitmel rindel, võib väärt looming jääda sündimata või areneda palju aeglasemalt," kommenteeris kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.