Kai Kiudsoo-Värv: mõte klaasikunsti uputada tekkis algul naljana
Seekordne klaasikunstnike aastanäitus avati Eesti Meremuuseumi Lennusadama akvaariumites ning "OP" käis uurimas, kust tuli selline mõte ning kuidas sobib klaasikunst vette.
"Selline mõte sündis sarnaselt kõigi teiste huvitavate mõtetega ehk jõudehetkel nalja tehes," tõi Kai Kiudsoo-Värv "OP'is" välja ja lisas, et algul saigi naljaga öeldud, et teeme järgmise näituse vees. "Kogu selle idee juures tundus kõige ahvatlevam see, et klaas ja vesi on väga sarnased - mõlemad on läbipaistvad ja muudavad enda olekut vastavalt temperatuurile," ütles Kiudsoo-Värv ja tõdes, et nii vesi kui klaas muudavad tänu oma unikaalsele läbipaistvusele ka seda pilti, mida sa näed.
Kunstnike liidu presidendil Vano Allsalul tekkis seda näitust vaadates kohe seos ürgelementidega. "Klaas on väga sarnane jääga ning jää on tegelikult vesi - samas me teame, et klaasi saamiseks on ka tuld tarvis, seega siin on selline teatav elementidevaheline pinge olemas." Allsalu leidis, et kunstipildis on laiemalt vaadates väga tore, et rakenduskunst suhestub kontseptuaalse mõtlemisega ning tekitab küsimusi, mis pakuvad pinget nii eriala asjatundjatele kui ka vormimängu huvilistele.
Näituse nimi "Aja püksid" on laenatud füüsikutelt. "Nad tähistavad sellega situatsiooni, kus erinevate valikuvõimaluste lävel aeg hargneb kaheks erinevatesse püksisäärtesse ning mõlemas püksisääres kestab edasi üks võimalustest," tõi näituse kaaskuraator Kai Kiudsoo-Järv välja, et tegelikult on antud näitusel justkui sama olukord. "Me oleme need objektid võtnud oma tavapärasest õhukeskkonnast ning lasknud nad vette - see, kuidas teine tsivilisatsioon siin edasi elab, selgub kolme kuu jooksul."
Toimetaja: Kaspar Viilup