Jaan Elken: kommunikatsiooniga kaasneb heade aspektide kõrval ka elutüdimus
Jaan Elken avab 27. juunil Draakoni galeriis isiknäituse "Vasta kõigile"/"Reply all", mis jutustab lugusid kaasaja kommunikatsioonist.1970ndatel hüperrealistlike maalidega karjääri alustanud Elken on tänaseks kindlaks jäänud abstraktsele laadile ning usub, et abstraktse kunsti võime lugusid jutustada on piiramatu.
"Ma saan praegu oma lugusid rääkida hoopis universaalsemalt, ma saan olla ma ise," sõnas Elken "Aktuaalsele kaamerale". "Ju see laad täidab mingit kompensatsioonimehhanismi minu jaoks, ja need pildid aitavad mul elada."
"Ma põimin nendesse töödesse palju seda, mis meil meelel ja keelel," lisas kunstnik. "Kommunikatsiooniga kaasnevad head aspektid ja ka võib-olla selline meediaväsimus või elutüdimus. Maailm pole muutunud, aga see, kuidas me informatsiooni tarbime, on väga palju muutunud ja see muudab meid kõiki."
Näituse saatetekstis kirjutab kunstnik: "Abstraktse kunsti võime lugusid jutustada on piiramatu – uputan tekstikatked joonte ja pintslitõmmete loodud maalitehnilisse labürinti. Tulemus võiks ju meenutada embrüaalses staadiumis mõistete ja kujundite artikuleerimise katset, või siis meditatsiooniprotsessi, kus suund on keeruliselt lihtsa(ma)le. Mul puuduvad tõesed andmed, milliseid konnotatsioone ja emotsioone sama kunstitöö erinevais vaatajais võib tekitada, kuid maalikunsti ambivalentsus ajateljel motiveerib mind jätkuvalt – tean kindlalt, et mu töötunnid ei kao musta auku, kõrgpinge salvestub ühel või teisel moel. Kui adressaadiks ongi "reply to all", leian, et ka kümnendikule vaatajatest korda minemine on suurepärane tulemus."
Kunstniku sõnul on kõik tema näitused isiklikud ja teisalt on kõik avalik. "See ehk eristabki kunstnikku tavainimesest."
Jaan Elken on maalikunstnik, kunstikriitik, kuraator, kunstipedagoog. 1970. aastatel hüperrealistlikus laadis alustanud kunstnik on praeguseks kujunenud abstraktse suuna üheks olulisemaks esindajaks Eesti maalikunstis. Ta on korraldanud üle kuuekümne isiknäituse.
Tema loomingut on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi, Tallinna Kunstihoone, Viinistu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii, Norton Dodge`i kogu / Zimmerli Kunstimuuseumi, Euroopa Parlamendi, CAM-Casoria jpt kogudes üle maailma.
Ta on avaldanud üle kahesaja kunstikriitilise ja kunstipoliitilise artikli, aastatel 1995-1999 oli ta Eesti Maalikunstnike Liidu esimees, aastatel 1999-2013 Eesti Kunstnike Liidu president, aastast 1997 töötab Tartu Ülikooli maalieriala professorina.
Näitus jääb avatuks 16. juulini 2016.
Toimetaja: Kaspar Viilup/Valner Valme