Kunstis on visuaalsete kujutiste kasutamine edaspidi keelatud
Eilsel koosolekul Kultuuriministeeriumis otsustati, et alates 1. juunist 2015 keelatakse kujutavas kunstis visuaalsete kujutiste kasutamine. Keeld puudutab nii näitusi, festivale, trükiseid kui reklaammaterjale.
Seaduseelnõu koostamisel osalesid kultuuriministeeriumi, Eesti Kustnike Liidu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, kunstimuuseumite, ajakirja kunst.ee ja kunstiõppeasutuste esindajad.
Kunstnike Liidu asepresidendi Elin Kardi sõnul on uus seadus ajendatud mitmetest erinevatest asjaoludest. „Visuaalsed kujutised näitustel ja kunstiraamatutes põhjustavad sageli segadust nii publikus kui kultuuriametnikes, sestap on kõigile osapooltele parem, kui probleemi põhjus likvideerida,“ lisas Kard.
Ajakirja kunst.ee peatoimetaja Andreas Trossek lisas, et kujutiste elimineerimine annab ka tugevat rahalist kokkuhoidu. „Seni oleme oma ajakirjas pildid poolikutena sisse nihverdanud, kuid teinekord tuleb paraku siiski autoritasusid maksta,“ lausus Trossek. „Tänu uuele seadusele seda probleemi enam ei ole, vabanenud summad võime suunata uue kultuuripreemia, Tõhusa Taiduri finantseerimisse.“
Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektori Mart Kalmu sõnul muudab uus algatus märksa lihtsamaks ka kunstihariduse andmise. „Viimasel kümnendil on tõusev trend, et meie tudengid ja vilistlased teevad näitusi ja turundavad oma projekte visuaalseid kujutisi minimaalselt kasutades,“ märkis Kalm. „Noored on meie tulevik, noortelt peame me õppima, ja edaspidi on ka EKA-s plaanis kaotada õppekavadest joonistamine, maalimine ning fotograafia. Nende ajaloo prügikasti kuuluvate meediumide asemel süvendatakse teoreetilisi teadmisi, et luua intellektuaalne baas aina kõlavamate projektikirjelduste, näitusekontseptsioonide ja -seinatekstide tootmiseks.“
Uues seaduses näeb kergendust ka Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel. „Nagu meie muuseumi hiljutine kogemus näitas, võivad visuaalsed kujutised rängalt solvata mitmeid näitusekülastajate vähemusgruppe,“ meenutas Artel äsjast holokaustinäitust. „On teada, et juudi kogukonna esindajatel usk ei luba figuraalseid elemente vaadata. Arvestades islami kultuuri võidukäiku Europaas oleme ettenägelikult arvestanud ka nende rangete nõudmistega kunstile ning kavatseme edaspidi näitustel läbi ajada igaks juhuks mitte ainult figuratiivsete, vaid ka abstraktsete kujunditeta.“
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristina Soomre lisas, et leppetrahvid keeldu eiravatele kunstnikele ja kuraatoritele saavad olema rängad. „Erandkorras on siiski võimalik Kunstnike Liidu või kultuuriministeeriumi eriloaga visuaalseid kujutisi kasutada,“ lohutas Soomre. „Vastav taotlus peab aga olema hästi põhjendatud, sellele peavad olema lisatud taotleja CV ning kaks eksperthinnangut. Taotluste menetlemine võtab aega kuni 6 kuud ning riigilõivude määrad kinnitab kultuuriminister oma määrusega.“
Aprill!
Toimetaja: Mari Kartau