Lola Liivat: abstraktsionism jääb kestma
Tallinna Kunstihoone Galeriis on avatud Lola Liivati näitus "Muusika on ülim". Järjekindla abstraktsionistina usub ta selle kunstivoolu avarusse ja sügavusse.
“Värvid on nagu helid, muusikalisel akordil on oma väljenduslikkus nagu värviharmooniatel on oma resonantsid. Kogu muusika taandub seitsmele noodile, millest luuakse vahekordade rikkus. Maaliga on sama lugu… Ja kui pole traditsiooni, peab olema tundlikkust ja instinkti.”
Henri Matisse
On teada, et meie lühikese euroopaliku kunstiloo arengu katkemist alustatakse sõjajärgse abstraktsionismiga resoneerumise võimatusest. Siiski, ja üsna pea võtab selle järjepidevuse Tartu (loe: prantsuse) liini üles viiekümnendate esimesel poolel Tartu Kunstiinstituudi lõpetanud toonane verivärske maalija, tänane maalikunstnik Lola Liivat.
Sündinud Tallinnas 1928. a.suvel, kogenud õnnelikku lapsepõlve Eestisse jäänud valgekaartlasest isa ja tegusa ema seltsis nii pealinnas kui Rakveres elades, lõpetanud heitlikel aegadel Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakonna ja õpetanud kokku üle kolmekümne aasta sealsamas Tartus - põhiliselt kunstikoolis, lühemat aega Tartu Ülikooli maaliosakonnas.
Oma kunstitee murranguliseks peatükiks peab Lola Liivat kohtumist ja eluaegset sõprust ameeriklastest abielupaar Colemanitega, kelle läbi sai alguse tema tutvus eneseväljenduse viisi ja võimalusega, mis tegi tast Eesti esimese ja järjekindlaima abstraktse ekspressionisti, silla sisemise ja välise, kinnise ja avatud maailma vahel.
Ometi pole see ameerika action-painting, millest Lola Liivat vaimustus Moskva 1957. a. noorsoofestivalil, ka mitte temast nooremate kiindumus sürrealismi, mille suunas tema kunst arenes. Nii kodune kunstitraditsioon kui tegija temperament juhtis ta lüürilise abstraktsionismi radadele nagu see avaldus Eurooopas. Üsna üksi, keerdkäike tehes aga järjekindlalt, kirgliku ja jõulise isiksuse energiaga nüüdseni oma joont ajades.
On imetlusväärne, et 2015. a. kaheksakümne seitsmeseks saava kunstniku näitusel välja pandu koosneb valdavalt kahe viimase aasta töödest, erksatest ja kõlavatest nagu neid inspireerinud helidki. Psüühilise automatismi spontaansust ja oma hingeseisundite kõnekust usaldades, kordusi vältides ja pinget hoides.
“Kunstivooluna jääb abstraktsionism kestma, kuna ta olemuse avarus ja sügavus on hõlmamatu. Ta on lahtimõtestatav ja samas haaramatu. Abstraktses maalis on ka oma jutustus ja lugu. Mida tundesügavam, seda väljendusjõulisem. Nagu muusikas.”
Lola Liivat
Näitus on avatud kuni 15.03.2015.
Toimetaja: Mari Kartau
Allikas: TKH