EKA tudengid uurisid Valga puitasumeid
Eesti puitmajade värvilahendustest ajaloo erinevail aegadel teatakse väga vähe. Valga on Tallinna Kassisaba linnaosa kõrval teine paik Eestis, mille puitasumite kohta teevad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõud ja tudengid põhjaliku uuringu.
Viie päevaga vaadati Valgas üle poolsada maja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinnas ja Tartus võidavad ajaloolised puitasumid järjest enam populaarsust ja ka hinda, väiksemates linnades väärtustatakse neid vähem, sest omanikel pole elamute korrastamiseks raha ja ka kinnisvara üldine hinnatase on madal.
"Tegelikult me ei peaks sugugi ka seda laadi arhitektuuri häbenema. Sest nii nagu ka rehemajad maal on lihtsad ja tagasihoidlikud, aga me mõtestame neid millegi meile rahvuslikult väga olulistena. See on meie esivanemate arhitektuur, see päris meie asi, mis meie hinge puudutab," rääkis Eesti Kunstiakadeemia lektor Oliver Orro.
Valga valis üle linna 50 hoonet, mille värvikihte kunstiakadeemia paarkümmend inimest uurisid.
"Me oleme teada saanud selle, et hoone, mis on viimases kolmes kihis olnud kollast värvi, on algselt olnud hoopis tumeroheline," teatas praktika juhendaja, Eesti Kunstiakadeemia magistrant Pille Vilgota.
Värviuuringuid on Eestis tehtud nii vähe, et üldistada on nende põhjal keeruline. Kui, siis on Tallinnas maju värvitud rohkem kui näiteks Valgas.
"Tegelikult saab väga lihtsate vahenditega ära teha väga palju. Kõige olulisem on järjepidev hooldamine," leidis Eesti Kunstiakadeemia teadur Maris Mändel.
Valga linnavalitsus loodab, et kunstiakadeemia kaasabil valmivad puitmajade renoveerimissoovitused ja valdkonna tulevased arvamusliidrid teavad nii asumite olukorda kui ka majaomanike seisukohti.
"Pikas perspektiivis peaks tekkima ühtsem mulje, et kõik rekonstrueeritud majad on tehtud sama juhendi järgi," lausus Valga linnaarhitekt Jiri Tintera.
Ja muidugi võiks uuringutesse kaasata teisigi linnu.
Toimetaja: Liis Velsker