Ugala teatrimaja tunnistati kultuurimälestiseks

Video
23.03.2016 17:16
Rubriik: Arhitektuur

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas 18. märtsil käskkirja, mille alusel tunnistati Ugala teatrimaja kultuurimälestiseks. See on esimene ja ainus nõukogudeaegne teatrihoone Eestis, mis mälestiseks tunnistatakse.

Ugala on üks kolmest suurest teatrihoonest Endla ja Vanemuise teatri kõrval, mis nõukogude ajal Eestis ehitati. Ugala teatrimaja on aga ainus, mille kohta on 20. sajandi arhitektuuri uurimisprojekti raames tehtud kaitse alla võtmise ettepanek. Ametlikus selgituses märgitakse Ugala teater ära kui silmapaistev hoone Eesti arhitektuuriajaloos, tuntud arhitektide loomingu parimaid näiteid ning märgiline objekt nii Viljandi linnaruumis kui ka kultuuriloos.

Teatrijuht Kristiina Alliksaar tõdes "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudistele, et muinsuskaitse alla kuulumine paneb Ugala teatrimaja mastaapsele renoveerimisprotsessile veel väärikama vastutuse. "Teatripere ise on kogu aeg hinnanud ja armastanud oma punast teatrimaja, on nüüd ka riiklike ekspertide poolt välja öeldud hinnang, et Viljandi unikaalne teatrikompleks väärib tulevastele põlvedele säilitamist." Samuti tõi Alliksaar välja, et 2017. aasta kevadel avavad nad taas Vaksali tänav 7 teatrimaja, mis täitub värske loomingu ja repertuaariga.

Ugala teater on arhitektide Irina Raua, Kalju Lutsu ja Inga Orava ning sisearhitekt Mait Summataveti loomingu parimaid näiteid. 1982. aastal pälvis Ugala teater NSVL Arhitektide Liidu preemia.

Ugala teater sai nurgakivi 1975. aastal ja valmis 1981. aastal. Punastest tellistest hoone on säilinud algsel kujul nii mahtude, fassaadikujunduse kui ka suuresti siselahenduse osas. Praegu läbib teatrimaja põhjaliku renoveerimise ning avatakse taas 2017. aasta kevadel. Tänaseks on alustatud lammutustöödega, muuhulgas lammutatakse kõik vanad tehnosüsteemid. Koos teatrihoone rekonstrueerimisega uuendatakse ka kõik lavatehnoloogilised süsteemid. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse. Ühe suurima muudatusena on teatril tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks.

Kuni käivad ehitustööd Vaksali tänava majas, tegutseb ja annab etendusi teater Pargi tänavale sisse seatud Ugala black box teatrisaalis.

Eestis seni mälestisena kaitse all olevate teatrite hulgas ei ole ühtki pärast teist maailmasõda kavandatud teatrihoonet. Kaitsealused teatrihooned pärinevad 19. sajandist või 20. sajandi algusest. Varem on kultuurimälestiseks tunnistatud viis teatrihoonet, millest neli jätkavad tegutsemist teatrina (Estonia, Eesti Draamateater, Rakvere Teater ja Vanemuine), viiendas tegutseb Laulupeomuuseum.

Toimetas
Kaspar Viilup

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar