Peeter Helme: pealinna juhid rõhuvad kurat teab, millele

Kalevipoeg (Foto: Skulptuuristuudio)
Peeter Helme
18.08.2016 12:32
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

Käisin hiljuti Tartus. Iseenesest pole selles midagi erilist. Eriline oli vaid see, et sattusin Emajõe Ateenasse ühe välismaalasest sõbraga, mistõttu muutusin reisijuhiks ning pidin seletama, kus ja mis ja miks. Täitsa tore tegevus. Eriti lihtsaks ja meeldivaks muutis selle üks tõik, mida ma varem Tartus käies märganud pole, sest võimatu on iseenese vana ülikoolilinna vaadata päriselt väljasseisja pilguga.

Pean silmas seda, kui hästi ja põhjalikult on Tartus sildistatud kõik, millel on vähegi mingi aja- või kultuurilooline väärtus. Sellele lisandub veel hulk suurmeeste kujusid, büste ja bareljeefe, mis muudavad giidi töö lihtsaks – peab vaid olema oidu kõndida õige kuju, maja, tänava või väljakuni. Kui jätta kõrvale Tartu Ülikooli peahoone tagaseina ehtiv Stefan Batory eesti- ja poolakeelne mälestustahvel, on kõik turistile vähegi huvipakkuvad ajaloomälestised varustatud eesti- ja inglise-, linna ja ülikooli ajaloost johtuvalt teinekord ka saksa- või rootsikeelsete tekstidega. Suurepärane!

Muidugi hakkasin kogu seda ilu ja rikkust nautides mõtlema enda kodulinna peale – miks pole Tallinnas nii? Miks on vähemalt sama rikka – tegelikult isegi rikkama – ajalooga Tallinnas nõnda hõredalt kõikvõimalikke silte, tahvleid ja kujusid, mis mälestaksid linna väisanud või siin sündinud, elanud, tegutsenud ja surnud suurkujusid? Selle asemel leiame linna esindusväljakult Poola ametiühinguliikumisele pühendatud kivi, mitte iialgi Tallinnas käinud Poola heliloojale Chopinile pühendatud pingi ning haprast klaasist pidevalt puruneva risti. Ah jaa, Tallinna Kunstihoone seinal leidub ka tahvel Kunstnike hoone ateljeedes tegutsenud kunstnikele.

Tõigale, et see asjatundmatu tahvlike ülistab ka stalinistlikke kunstitegelasi, juhtis muide möödunud kevadel meedias tähelepanu ka professor Leonhard Lapin. Ja laiemalt juhtis juba 2010. aasta lõpul Postimehes kunstiteadlane Harry Liivrand tõsiasjale, et me ei leia Tallinna avalikus ruumis viiteid ei olulisele barokkpoeedile Paul Flemingule, kes pikalt Tallinnas viibi, ning meil pole mälestussammast linna esimese kutselise teatri rajanud ja kogu Euroopas tuntud näitekirjanikule August von Kotzebuele – kui nimetada vaid paar suvalist nime.

Tähtsaid tallinnlasi, kes vääriksid monumenti või mälestustahvlit võiks aga nimetada veel: olgu selleks "Eestimaa Hannibal" Ivo Schenkenberg, kroonik Balthasar Russow, piiblitõlkija Anton Thor Helle, kolmekordne ümbermaailmasõitja, maadeuurija Otto von Kotzebue või terve plejaad olulisi kirjandus-, kunsti-, haridus-, sõjandus- või sporditegelasi.

Selline loend on paraku pea ammendamatu ning paarile kirjanikule, kunstnikule ja sportlasele pandud kujud Tallinnas on vaid tilk merre. Kuid selle asemel, et meenutada, kes me oleme ja kust tuleme, leiame Tallinnast hoopis bareljeefi Boris Jeltsinile, kel ei jäänud lääneriikide survel üle midagi muud kui Balti riikide iseseisvumist tunnistada...

Ah jaa, ja muidugi ei saa unustada koletislikku Kalevipoega, mille kohta vist rohkem kohtus oma tegemiste kohta aru andmas käiv kui Tallinna kesklinna linnaosa juhtiv Alar Nääme on kinnitanud, et seda olla rohkem vaja kui – tsiteerin Nääme blogi – "küündimatut jama, mida meile tõe monopoli anastanud moodsa kunsti kuraatorite poolt püütakse pähe määrida."

Nõnda polegi nagu midagi arutada – on selge, et erinevalt Tartu linnaisadest, kes pingutavad selle nimel, et kasutada oma kodulinna turistisõbralikuks muutmiseks ära linna paks kultuurikiht, mis lihtsalt ongi olemas, seda polegi vaja kalli raha eest osta ega leiutada, rõhuvad pealinna juhid... kurat teab, millele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    "Plekktrummi" astub arst ja kunstikoguja Margus Punab
    15.11

    Oktoobri lõpus avati Mikkeli muuseumis näitus "Vägi ja valu. Teosed Margus Punabi kogust". Milline koht on mehel Eesti kunstis ja kuidas mõjutab kultuur Eesti mehe elu?

  • foto
    Kaasava disaini areng ja taandareng
    12.11

    Kasutajakeskne mõtlemine ei alga normidest ja institutsioonide vahel jaotatud ülesannetest, vaid kodaniku ja riigi omavahelise avatud ja usaldusliku suhtluse mugavast korraldusest.

  • foto
    Kunstiministeerium. Kunsti ehitamisest ja ehitajatest
    07.11

    Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel avati septembris Krista Möldri, Taavi Talve ja Neeme Külma ühisnäitus "Arhiivi ja arhitektuuri vahel", mille kureeris Kati Ilves. Näitus jääb avatuks veebruarini, mis tähendab, et näitus vältab rekordilised viis kuud. Taoline olukord mitte ainult ei võimalda, vaid suisa nõuab, et kriitika vaataks näitusest rääkides kaugemale tavapärasest uudisehorisondist.

  • foto
    Valner Valme: kunst vabaks!
    27.10

    Pikad seletavad kuraatoritekstid väljapanekute kõrval kunstinäitustel on saanud teose osaks. Me ei kujuta kujutavat kunsti ilma lahtiseletava tekstita ette, või pigem ei kujuta meid seda ette kujutamas ette kuraatorid.

  • foto
    Kunstiministeeriumi näitusesoovitus: Jevgeni Zolotko krüptokristlik installatsioon
    26.10

    Kunstiministeeriumi näitusesoovituseks on Jevgeni Zolotko installatsioon "Alus (I)", mida on 29. oktoobrini võimalik külastada Tartus galeriis Noorus.

  • foto
    Maarin Ektermann: Instragrami-inspiratsioon vol. 1
    14.10

    Kumu avas blogi. Hakkame seda vahendama.

  • foto
    Kunstiministeerium ennustab kunstiteaduse tulevasi trende
    10.10

    Vastavatud Eesti Rahva Muuseum sisaldab endas ka kunstisaali, mille tegevust kureerib kunstiteadlane Reet Mark, kellelt lähituleviku plaanide kohta küsides sai ilmseks, et olenemata sellest, et saali avanäituseks on Eesti- ja Tartu Kunstimuuseumide fondide ning erakogude põhjal koostatud maalikunsti keskne näitus, ei kavatse ERM pikemas perspektiivis kujutava kunsti eksponeerimisele keskendunud näituseasutustega konkureerima hakata, vaid taotleb olla väljundiks rahvamuuseumi spetsiifikast lähtuvatele teemadele ja vormidele.

  • foto
    Keelesäuts. Stencil art või šabloonikunst?
    10.10

    Küllap on igaüks märganud linnaruumis grafitit. Tihtipeale pole see aga enam ainulaadne, vaid sama sõnumit või stiliseeritud pilti on kantud peale mitmesse kohta. Seda nimetatakse eesti keeles šabloonikunstiks. "Šabloon" on üks vana võõrsõna, mis meil juba ammu olemas on. Omasõnaline vaste on tal "eeskujuvorm".

  • foto
    Keelesäuts. Kiiguviigist ja kiigeviigust
    26.09

    Hiljuti tekkis ühel mu tuttaval vestluse käigus dilemma: kas omastavas käändes on õige "kiige" või "kiigu"? Et sama asja kohta on küsitud ka Eesti Keele Instituudi keelenõuandjatelt, tundub kahevahelolek üldisem, mistap tahan sellest siingi juttu teha.

  • foto
    Peeter Helme: pealinna juhid rõhuvad kurat teab, millele
    18.08

    Käisin hiljuti Tartus. Iseenesest pole selles midagi erilist. Eriline oli vaid see, et sattusin Emajõe Ateenasse ühe välismaalasest sõbraga, mistõttu muutusin reisijuhiks ning pidin seletama, kus ja mis ja miks. Täitsa tore tegevus. Eriti lihtsaks ja meeldivaks muutis selle üks tõik, mida ma varem Tartus käies märganud pole, sest võimatu on iseenese vana ülikoolilinna vaadata päriselt väljasseisja pilguga.

  • foto
    Keelesäuts. Ümbersõnastamiskunst
    15.08

    Kas teate, et osav ja vigadeta kirjutaja ei kirjuta osavalt ja vigadeta mitte niivõrd sellepärast, et ta teab peast vastuseid kõikidele keeleküsimustele – see poleks võimalik –, kuivõrd sellepärast, et ta teab, kust neid vastuseid otsida? Ja kui ta seda parasjagu teha ei saa, siis on abi sellest, et ta valdab hästi ümbersõnastamiskunsti.

  • foto
    Mare Tralla: Kas see on ikka veel aktivism?
    13.08

    Mare Tralla kirjutab selle nädala Sirbis, et pahatihti on nägemus tulevikust pigem düstoopiline kui utoopiline, sest meedia toob meieni palju negatiivseid lugusid, tekitades hirmu ja vaenu.

  • foto
    Mis toimub? Anne Pikkov: krokodillid Pariisis ja raamatus
    09.06

    Popile küsimusele vastab raamatuillustraator Anne Pikkov.

  • foto
    Merit Kopli: ma tahan tunda, et olen elus midagi suurt korda saanud
    19.04

    Plekktrummi saatekülaliseks oli Postimehe kauane peatoimetaja Merit Kopli, kes alustab varsti tööd kultuurinõunikuna Saksamaal. Saatekülalisega vesteldi valikutest karjääris ning sellest, mida ta plaanib oma algaval ametiajal Eesti kultuuri heaks ära teha.

  • foto
    Andres Lõo: maailm ja kunst selle kirjeldajana püsib paranoias, tarvis on positiivset programmi
    22.02

    25. veebruaril avab Andres Lõo Hobusepea galeriis isiknäituse "Fantoomplatvorm". Kunstnik avaldab enne näitust kirjutatud loomingulise programmi siinsamas ERR kultuuriportaalis.

  • foto
    Siram: kunsti osast ökosüsteemis
    06.02

    Kunstnikud võiksid alustada looduse kaitsmist kas või sellest, et jätavad kehvemad ideed teostamata.

  • foto
    Jürgen Rooste: avalik kiri Vabaerakonnale ja Keskerakonna isemõtlevatele tüüpidele
    14.01

    Kooseluseadus tahetakse praegu põhja lasta. Täiega. See on häbiväärne: ühiskonna nõrgemates-löödumates liikmetes on tekitatud ootusetunne, neile on antud lootust, ja siis laseb Riigikogu selle põhja?

  • foto
    Rebeka Põldsam: jätkem hirm ehk kunsti vastutusest
    2015

    Värskes KKEK uudiskirjas kirjutab Rebeka Põldsam kunstniku, kuraatori ja ka rahastaja vastutusest – kunstnikupalga temaatika kontekstis on need väga aktuaalsed teemad. Uudiskirjas on avaldatud ka meilgi seoses holokaustinäitusega tuntuks saanud poolaka Artur Żmijewski samal teemal, mis seletab lahti, miks kaasaegne kunst sageli nõme tundub ja mis seos sellel on vastutusega.

  • foto
    Kristjan Mändmaa: Viljandis on kohutavalt palju kunstiharidusega inimesi, aga puudub esindusgalerii
    2015

    Kujunduskunstnik ja Viljandi Kunstikooli direktor kommenteerib Viljandi kunstielu. Lõik kommentaarist ilmus 20. oktoobri "OPis", terve video on nähtav kultuuriportaalis.

  • foto
    Gregor Taul: pagulastund Londonis
    2015

    Pärast ülikooli esimest õppeaastat võtsin akadeemilise puhkuse ning lahkusin, kaks kätt taskus, Londonisse. Kummatigi oli see veel aeg, mil ühelgi mu sõbral polnud isiklikku sülearvutit ega osatud unistada nutitelefonidest. Piisas sellest, kui käisin korra nädalas internetikohvikus e-kirju ja Eesti uudiseid lugemas. Olin kodust kaasa võtnud paarkümmend CDd, millel tallel „Ööülikooli“ loengud. Oli interneti- või isegi inimeste-eelne aeg.

  • foto
    Mari Kartau: hangitud kunst räägib tulevastele põlvedele iseenda eest
    2015

    Kunstihangete kritiseerimine või isegi nendest avalikult rääkimine pole ühelegi kunstifunktsionäärile, kes asjaga kuidagi seotud, meeltmööda. Kogu seadus on ju ellu kutsutud osalt ka selleks, et tugevdada kunsti positsiooni ühiskonnas. Ja kui keegi selle kallal viriseb, järelikult õõnestab alustalasid!

  • foto
    Köler Prize: tigude võidujooks või loterii?
    2015

    Mõni aasta tagasi, kui ma töötasin Leipzigi Kaasaegse Kunsti Muuseumis, olin tunnistajaks huvitavale situatsioonile. Selle muuseumi poolt väljaantava graafilise disaini auhinna INFORM võitja püüdis muuseumi veenda, et 5000-eurost preemiaraha tuleks käsitleda tunnustusena tema senise praktika eest. Kuigi argument kõlab täiesti loogiliselt, tekitas see muuseumi toimimisloogikas ometi lühise.

  • foto
    Kiwa manifest: tagasi keskaega
    2015

    Kunstnik ja kirjastuse ;paranoia kuraator Kiwa saatis ERR kultuuriportaalile moodsa kirjanduse võtmes manifesti holokaustiteemaliste videote sisulise ärakeelamise teemal.

  • foto
    Kunstimaalima uudissõnu aastast 2014: kräpstraktsionism, biennihilism ja muud
    2014

    Muusika ja filmitoimetajad võivad südamerahuga vahendada rahvusvahelisi aasta toppe ja ei ole mingit muret, et meie lugejad neid teoseid ei teaks. Kunst on paraku veel paljuski mittevirutaalne ning seetõttu pole suuremat mõtet avaldada pingeridasid näitustest, mida on näinud heal juhul paar inimest. Küll aga tasub kursis olla neologismidega, mis kunstimaalimas sel aastal laineid on löönud.

  • foto
    Autahvel: kaks tagurlikku pilguheitu Tallinna ja Tartu suunalt kunstiaastale 2014
    2014

    Miks tagurlikku? Vestlesin hiljuti ühe mõjuka Eesti kunstitöötajaga sellest, mis on kunstis oluline. Mina arvasin, et olulised on need nähtused, mis on head. Tema arvas, et need, kuhu voolab kapital. Hea on subjektiivne. Kas kapital on objektiivne?

  • foto
    Kommentaar: Kelle asi on üleval pidada Tallinna avalikku ruumi?
    2014

    Möödunud nädalal kogunes EKKMi ja Katlaaia piirkonna tulevikuplaanide üle arutlema umbes sada kunstnikku, graafilist disainerit, arhitekti, linnaplaneerijat, kodanikku, haritlast ja tudengit, kes kohtusid Põhja-Tallinna linnavalitsuses linnaarhitekt Endrik Männiga ja SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liikme Väino Sarnetiga, lisaks olid kohal veel mõned linnaametnikud.

  • foto
    Mari Kartau: Kunstiakadeemia lahustumine on märgiline
    2014

    Aastal 1992 asusin õppima Tallinna Kunstiülikooli (praeguse nimega Eesti Kunstiakadeemia) kunstiteaduse erialale. See oli täiesti uus eriala, just asutatud ülikooli, kus senimaani oli õpetatud vaid praktilisi kunstiaineid. Nüüd lisati sinna juurde ka teooria.

  • foto
    Anders Härm: Andres Tolts oli ülimalt meeldiv inimene ja erakordne kunstnik
    2014

    Eesti kunstiilm kaotas Andres Toltsi. Eesti kunstiloosse jättis Tolts kustumatu pärandi. Kultuuriportaalile kommenteerib Toltsi jälge kunstiteadlane Anders Härm.

  • foto
    SIRP. Reet Varblane: Kuidas muuta protsendiseadust?
    2014

    Protsendiseaduse raames on siiani enamasti arglikke väikseid objekte loodud.

  • foto
    SIRP. Veronika Valk: Kuidas muuta protsendiseadust?
    2014

    Arhitekt Ralf Lõoke: „1% võiks (maastiku)arhitektuurile eraldada, alustuseks.”