Realism vallutas Kumu
Alates reedest, 3. juulist on avatud näitus „Natuuri rikkus. Eluläheduse idee ja Düsseldorfi koolkond”, mille keskmes on üks 19. sajandi uuenduslikke kunstiliikumisi.
Realism, uurides kunsti ja tõe vahekorda, võttis Euroopa koolkondade kunstis erinevaid ilmeid ja läbis mitmeid arenguetappe. Alates sajandi teisest veerandist suutis Düsseldorfi Kunstiakadeemia ja väljaspool akadeemiat töötanud linna kunstnikkond luua pika natuuri uurimise kogemusega maalikoolkonna, mis mõjutas mitme maa kunsti arengut. Akadeemias on õppinud palju Skandinaaviamaadest, Venemaalt (sh Eesti- ja Liivimaalt) ja Ameerikast pärit kunstnikke.
1870. aastail said kunstiakadeemia professoriteks Eestist pärit Eugen Dücker ja Eduard von Gebhardt, mis mõjutas tervet Eestist pärit kunstiõpilaste põlvkonda valima õpingute kohaks Düsseldorfi. Siinsete baltisaksa kunstnike kõrval võib nimetada selliseid noorema põlvkonna düsseldorflasi nagu Paul Raud või Oskar Hoffmann.
Kuraator Tiina Abeli soov siduda ja võrrelda siitkandist pärit kunstnike ja koolkonna saksa tüvesse kuulunud maalijate kunstipraktikat on Eestis läbi aegade suurimale koolkonda tutvustavale näitusele kokku toonud üle poolesaja kunstniku. Näituse raskuspunkt on Baltimaadest võrsunud düsseldorflastel, kuid väljapanek annab ettekujutuse koolkonna tähelepanuväärsest rahvusvahelisest haardest.
Tänu Düsseldorfi koolkonnale läbiti eesti kunstis realismi etapp kogu selle mitmekülgsuses. See oli kaine, vahel satiiri või liigsesse tundelisusse kalduv elulähedust hinnanud maalikunst, mis 19. sajandi lõpupoole arvestas üha enam vabaõhumaali ja impressionismi saavutustega.
Erakordse väljapaneku valmimisele aitas kaasa suurepäraselt laabunud koostöö Düsseldorfi kunstiinstitutsioonide (Museum Kunstpalast, Stadtmuseum Landeshauptstadt Düsseldorf, Galerie Paffrath, Stiftung Sammlung Volmer), Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti riiklike kollektsioonide ja erakogujatega.
Eesti kunstiajaloo ühte põnevaimat ning rahvusvahelise kunstnike kogukonnaga enim seotud perioodi tutvustav näitus jääb Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatuks 11. novembrini 2015.
Kuraator: Tiina Abel
Kujundajad: Mari Kurismaa, Tuuli Aule
Graafiline disain: Tiit Jürna
Toimetaja: Mari Kartau