Eesti muuseumide vene graafika on kogutud Kadriorgu
Alates 3. septembrist 2016 on Kadrioru kunstimuuseumis avatud näitus "Uuritsa, pintsli ja pliiatsiga. Vene 19.–20. sajandi graafika Eesti muuseumides".
Näitus annab ülevaate Eesti muuseumide rikkalikust vene graafika varamust, mille hulgas on mitmeid rahvusvaheliselt hinnatud kunstnike teoseid. Nimetagem neist vaid mõningaid ‒ Karl Brüllov, Mihhail Nesterov, Ilja Repin, Valentin Serov, Mihhail Larionov, Natalja Gontšarova. Teoste valik hõlmab ajavahemikku 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani.
Sedavõrd pikk periood annab mitte ainult mitmekülgse pildi selle kunstiliigi arenguloost ja saavutustest Venemaal, vaid lubab aimata ka üldisi kunstisuundumusi ning kunstnikke mõjutanud ühiskondlik-poliitilist tausta. Märkimisväärset osa teostest, mis pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi. Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ja Narva Muuseumi kogudest, näidatakse Eestis esmakordselt.
Teiseks võimaldab näitus võrrelda erinevaid graafikatehnikaid ja nende võimalusi alates klassikalisest selgejoonelisest vasegravüürist kuni maaliliste segatehnikateni. Üsna palju on välja pandud värvilisi estampe, mis avardavad tavaettekujutust graafikast kui mustvalgest kunstist. Omaette teemana käsitletakse illustratsiooni, mida tutvustatakse nii originaalis kui juba raamatukujunduse osana.
Estambi kõrval, mis Eestis tavaliselt kattub mõistega graafika, tutvustatakse vene kunstiteaduse traditsioone arvestades ka joonistust ja akvarelli. Ühelt poolt on tegemist paberalustel teostega, teisalt on neil trükigraafikaga muidki seoseid. Taotlevadki ju mitmed sügavtrükitehnikad akvarellilikku efekti, litograafiad on aga joonistuslikus laadis. Nii võimaldab see printsiip näidata Eesti kogudes leiduvaid tähelepanuväärseid töid kõigilt kolmelt alalt ehk siis teoseid, mis on loodud uuritsa, pintsli ja pliiatsiga.
Täiendavad andmeid eksponeeritud teoste kohta leiab kuraatorite koostatud rohkelt illustreeritud kataloogist. Lisaks sisaldab see ülevaadet Eesti Kunstimuuseumis leiduvatest vene graafikute teostest, olles esimene sedavõrd põhjalik käsitlus eesti keeles.
Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm: kuraatoriekskursioonid, loengud kirjanikust-kunstnikust M. Vološinist, ajaloolase ja kirjaniku N. Karamzini suhetest kunstiga ja vene graafika arenguteest. Graafik Loit Jõekalda vaatab näitust kunstniku pilguga ning tutvustab eri graafikatehnikaid tehnilisest küljest.
Esimesena on kavas vene helilooja Sergei Prokofjevi 125. sünniaastapäevale pühendatud kontsertprogramm koos näituse külastusega laupäeval, 3. septembril kl 18, kus esinevad solistid Venemaalt ja Eestist.
Näituse kuraatorid on Mai Levin ja Anu Allikvee. Kujundas Inga Heamägi.
Näitus jääb avatuks 8. jaanuarini 2017.
Toimetaja: Valner Valme