Vastseliina linnuses avatakse näitus "Eesti pühapaigad soome-ugri kunstnike pilgu läbi"
Näitusel tutvustatakse soome-ugri kunstnike töid, kelle looming on saanud inspiratsiooni Eesti looduslikest pühapaikadest ja ka nendele lisaks pälvisid kunstnike huvi ka Eesti pühakojad: kloostrid, kirikud, kabelid.
"Soome-ugri rahvaid seob keelesugulus, kuid kindlasti ka põlvest põlve edasipärandatud usk looduse pühadusse. Looduslikud pühapaigad - pühad salud, pühad puud, pühad allikad, pühad kivid - on au sees kõigi soome-ugri rahvaste juures. Samuti peetakse soomeugrilaste juures eriliseks ja pühaks kohaks sauna," selgitas näituse ideed kuraator Natalia Abrosimova. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust, ütleb Marju Kõivupuu oma raamatus "101 Eesti pühapaika".
Sama mõte oli ka soome-ugri kunstnike kokkusaamise teejuhiks, kui nad tutvusid Eesti kauni looduse ja siinsete maastikega, võttes seeläbi osa salapärasest orienteerumismängust nii ajas kui ruumis. Väärib tähelepanu, et soome-ugri kunstnikud püüdsid Eesti pühapaikades leida midagi omast, tuttvalikku, sarnast, mis illustreeriks siinse maarahva sidet nende endi koduste pühapaikadega, mis asuvad sootuks teistugustel maastikel, teistsuguses kultuurikontekstis.
Näitusel osaleb palju erineva päritoluga kunstnikke: Evar Riitsar (seto), Stanislav Antipov (udmurt), Orest Kormašov (eesti), Svetlana Tanõgina (mari), Jüri Tanõgin (mari), Andrey Aleshkin (mordva-ersa), Sergey Tanõgin (mari), Anna Maria Toomet (eesti), Elizaveta Kononova (mordva-ersa).
Näitusel võib näha, kuidas soome-ugri rahvaste kunstnikud vahendavad oma ettekujutusi, mõtteid ja emotsioone looduse pühadusest ja esivanemate pärandi austamisest Eesti pühapaikade kaudu, kujutades Eesti pühapaiku sootuks uudse nurga alt - võõra, ent ometi omase pilgu läbi.
Vastseliina linnuses avatakse näitus homme, 3. septembril.
Toimetaja: Kertu Loide