Jakob Juhkam: mu eesmärgiks on jätkuvalt muusikaline sürrealism
22. veebruaril ilmub Jakob Juhkami teine album nimega "hh" - enne plaadi ilmumist küsisime talt veidi nii tema enda kui ka senise loodud muusika kohta, samuti uurisime pisut etenduse "Savisaar" muusika loomise kohta.
Mis su elus vahepeal toimunud on, viimati kuulsime sinust seoses etenduse "Savisaar" muusikaga?
Viimane suurem ja siiani kestev muutus on minu minek kaitseväkke eelmise aasta oktoobris. Olen teenistuses kuni mai lõpuni, seega peale uue plaadi välja saamise ma isiklikuks loominguks väga mahti ei saa. Mõlgutan ideede tasandil küll mingeid plaane, aga salvestama asun ilmselt uuesti suvel.
Sul on ilmumas uus album, kuidas sa seda iseloomustaksid? MIs on seal teisiti võrreldes eelneva kahe plaadiga?
Uus album on ehk rohkem terviklikum ja läbimõeldum. Ta ei ole aasta jooksul kogunenud materjali kogumik, vaid ühe tunde ja eesmärgi nimel tehtud lood. See on minu teine täispikk. Väga üldiselt on see number kahe ja erinevate paaride uurimine. Need paarid on mõnes loos vastandlikud, paradoksid, aga ka teineteist toetavad, sõltuvad. Samas ei ole ta kontseptuaalalbum, sest kohati on need paarid meelevaldsed ja lihtsalt mõtte- ja kõlamängud.
Ühesõnaga, mu eesmärgiks on jätkuvalt "muusikaline sürrealism" (sestap ka selline plaadikaas), mis seab vastamisi kamina ja rongi, täringud ja kella, viha ja leebuse, külma ja sooja, huvitava ja hirmsa, a ja b poole. Ja samal ajal mulle meeldib mõne looga ennast kõigest sellest diibist välja zoomida ja kogu selle jauramise üle pisut irvitada.
Plaadil "hh" on sul ka väga huvitavad kaasvokalistid. Kuidas sa nendeni jõudsid ja kuidas koostöö sujus?
Esimene solistiidee oligi kusjuures Els Himma - ma soovisin oma loosse altide alti. R.Stevie Moore'i "I traded my heart with your parts" (Llynda More'i esituses) ja Tõnu Naissoo "Tule ikka mu rõõmude juurde" toel oli mul "Õhtuse karjamaa" mingi kõlapilt peas valmis. Laaban, hurdy-gurdy ning proua Himma sini-sügav alt tulid lõhkusid ja lõid selle idee uueks tervikuks.
Olles kordi kuulanud Vul Vulpest, soovisin ma Mari-Liis Rebase puhul väga kuulda, kuidas ta laulaks "tavaliselt" ja eesti keeles. Ja et ta laulaks väga soojalt külmast igatsusest.
Liina Vahtriku meeldivalt lihvimata, aga Eesti säravaima teemantsopraniga tutvusin "Savisaart" tehes - tema osaleb plaadil naispeaosatäitjana ühes vesternis.
Mirteli puhul on paratamatu tema hääle tuntus reklaamides, seega aga vastandina tunduski tema hääl ideaalse valikuna lugemaks minu lemmikluuletust - Laabani "Vaikust ja vägivalda" , mis minu arvates suudab keeleliselt ja märkidega esmapilgul seosetult kuskil alateadvuses nii sügaval sonkida, et see loob paralleelmaailmu, mida reaalsusega ei seleta, aga mis emotsionaalselt on tohutult huvitavad, hirmsad ja loogilised süsteemid.
Koostöö ja salvestamine nendega oli suur nauding. Kogu aeg oli tunne, et olen leidnud oma tulehakatise jaoks ideaalse taela.
Su plaatidel on alati lühikesed, näiliselt tähendusetud pealkirjad. Kas saad avaldada, mida need nimed tegelikult tähendavad?
Soh, ma arvasin et need on isegi liiga tähenduslikud, hehee.
"T" tähendas Tartut. "hh" sai eelnevalt seletatud päris pikalt, aga põhjusi on veel (näiteks kaanel kasutatud värvid jne). Need pealkirjad ongi laiad ja krüptilised, et kuulaja saaks tekitada ja lahendada mõistatusi seda plaati kuulates. Natuke nagu mitme lõpuga raamatud ja mängud - loodetavasti kutsub see kuulama mitmeid kordi.
Kuidas oli luua ühele niivõrd suurele etendusele kui "Savisaar" muusikat? Kas see erineb väga sinu tavaliselt loomeprotsessist?
See oli täiuslik tellimustöö - iseenesest kuiv ja mind mitte väga huvitav teema, milles põnevaimaks osaks oligi sealt klassikaliste teemade ja suurte kirgede otsimine. Elasime ja kujutlesime Vaiko ning NO99'ga läbi saaga, mis kalgi valitsemisekivi alt sajajalgse inimlikkusena välja ronis. Selline analüüs ja koos töötamine oli tagantjärgi võimas kogemus ja kaugel tuimast tähtajatäitmisest. Esialgu on see muidugi mu tavapärasest üksi töötamisest erinev, aga teisalt oli see ikkagi sama palavikuline ja värve täis.
Otsustasid sel korral vinüüli kasuks. Millest selline otsus ja kas uut albumit on ka mingis muus formaadis oodata?
Plaat ilmub ka internetis ostetavana ja kuulatavana, aga see album on ikkagi tehtud vinüüli kui kahe vaatusega vormi jaoks.
Mulle väga meeldis mõte, kuidas pooled tekitavad tahes ja tahtmata albumile dramaturgia. Pluss veel muidugi plaadi ja ümbrise suurus - kogu komplekt nõuab tegemiseks suuremat põhjendatust kui väiksemate või virtuaalsemate meediumite puhul.
Kui inimestel peaks tekkima küsimus, kes on Jakob Juhkam. Kes sa oled, kust sa tuled, mis sa teed?
Ma arvan, et ma ei ole kahjuks kõige pädevam enese kokkuvõtja, kuid samas tahaksin võidelda praeguse haiguse ja võimalusega kuskilt Wikipediast teemasid ja isikuid justkui ühe lausega ammendada. Aga kõige lakoonilisemalt vastates olen ma muusik, võib-olla ka helilooja, tulen Häädemeestelt ja otsin pidevalt ja missioonitundega muusikas kooslusi, kõlasid ja emotsioone, mida ma ise varem näinud, kuulnud ja tundnud pole.
Vaata ka Jakob Juhkami uue loo "Õhtune karjamaa":