David Oistrahhi festivali sügishooaeg algab Pootsi-Kõpu kirikus Pärnumaal
Pärnumaal Tõstamaa vallas Pootsi-Kõpu kirikus algab 18. septembril Oistrahhi festivali kontserdisari "Musica Hymnis“, mis on pühendatud piiskop Platoni mälestusele.
"Musica Hymnise" avakontserdil astuvad solistidena üles lauljad Arete Teemets (sopran) ja Ivo Posti (kontratenor), organist Ulla Krigul, tšellist Allar Kaasik Oistrahhi festivali kunstilise juhina, ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel, Peterburi Rimski-Korsakovi muusikakolledži Algirdas Paulavičiuse nimeline kammerorkester ning dirigent Aleksei Vassiljev, kes teeb kaasa ka tšellistina. Kontserdil osaleb Tallinna ning kogu Eesti ülipühitsetud metropoliit Stefanus.
Pühenduskontsert algab pühapäeval, 18. septembril Pootsi-Kõpu vene õigeusu Püha Kolmainu kirikus kell 16.30. Suurejoonelises kavas on ettekandel nelja Eesti helilooja muusikat ning Johann Sebastian Bachi, Georg Friedrich Händeli, Giovanni Pergolesi ning Wolfgang Amadeus Mozarti loomingut.
Kava teise poole täidab Pergolesi (1710-1736) 12-osaline "Stabat Mater“, mis valmis meistril tema surma-aastal. Veel on ettekandel Bachi Aaria orkestrisüidist nr 3 BWV 1068 (1731), aaria "Lascia ch'io pianga“ Händeli ooperist "Rinaldo“ (1791) kontratenorile ja Mozarti "Ave verum corpus“ KV 168 (ka see on loodud helilooja surma-aastal 1791).
Ja eesti muusika mälestuskavas. Kaks teost on ettekandel Tartu heliloojalt Johannes Bleivelt (1909 - 1991), "Keerubite laul“ Allar Kaasiku seades tütarlastekoorile, tšellole ja keelpilliorkestrile ning senitundmatu "Aeglane valss“ tšellole ja keelpilliorkestrile (1947 / 1958), mis kõlab nüüd sündmusena esiettekandes. Johannes Bleive senitundmatu teose väljatulekul oli abiks helilooja pianistist poeg Rein Bleive. Selle järel esitatakse Arvo Pärdi "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, samuti veel Galina Grigorjeva "Palve“/"Molitva“ tšellole ja keelpillidele (2005 / 2011) Allar Kaasiku seades. Muusikapalade vahel saavad sõna metropoliit Stefanus,
Kõpu koguduse vanem Enn Rand, Pärnu ja Saare piiskop Aleksander, väljanoppeid püha Platoni jutlustest ja kirjadest bolševistliku terrori ajal loeb Ivo Posti.
Piiskopmärter Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch) oli teadaolevalt esimene eesti soost piiskop, kelle isamaa-armastus ajendas teda kasutama oma mõjuvõimu ka võitluses Eesti iseseisvuse eest. Ta võttis osa Eesti Maapäeva tööst, seisis julgelt kahe võõrvõimu vastu.Tema Tartus viibimise ajal langes aga linn enamlaste kätte, kes panid peagi maksma punase terrori. 2. jaanuaril 1919 vangistati piiskop Tartus. Algas 12-päevane vangipõli, mis lõppes märtrisurmaga, kuna piiskop eitas kõiki süüdistusi ja keeldus ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast. Sama saatuse osaliseks said ka ülempreestrid Mihhail (Mihkel) Bleive, pärastise helilooja Johannes Bleive isa, ja Nikolai Bežanitski. Vangid viidi keldrisse ja tapeti Eesti Töörahva Kommuuni Tartumaa kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni korraldusel...
Toimetaja: Kaspar Viilup