Arvustus. Julio Bashmore'i vaimuvaene DJ-sett
Live-elamus
Julio Bashmore
Klubi Studio
14. mai
Julio Bashmore'i olulisust on elektroonilise tantsumuusika kontekstis keeruline alahinnata - tema esimesed märkimisväärsed singlid ("Footsteppin'" ja "Battle for Middle You") jõudsid kuulajateni 2010. ja 2011. aastal ning seal tema tähelend algas. Edaspidi on ta teinud koostööd ka moodsa soul'i tähe Jessie Ware'ga, kellega koos andis välja singli "Peppermint" ning kellele debüütplaadil "Devotion" oli ta ka mitmete lugude produtsent. Rääkimata tema enda debüütplaadist "Knockin' Boots", mis näitab tema mitmekülgsust elektroonilise muusika vallas - ta võtab korraga nii techno, trap'i, house'i ning dubstep'i ja segab selle kokku nii, et mõistad kohe, kui kuuled, et tegu on Julio Bashmore'ga. Ääretult tugeva käekirjaga produtsent.
Aga DJ'na on ta eriti igav.
Klubi Studio teisel korrusel toimunud ülesastumist ootasin ma kõige eelpool mainitu põhjal väga. Kui ta oleks mänginud enda muusikat, oleks sealt võinud tulla eriti dünaamiline sett, alustades õrnadest ja retrolikest soulilugudest lõpetades mõne tunni pärast kõige kehaläbistavama trap'iga. Aga ta otsustas minna hoopis teist teed ning see ei ole isegi otseselt tema viga, vaid olen seda näinud ka teiste suurte produtsentide puhul.
Alguses oli päris mõnus, kui ta alustaski hilisema diskoga. Muusika, mis maitses juba house'iga, kuid ei teadnud, et selline žanr üldse kunagi eksisteerida võiks. Olukord pisut sama kui see, mida ta ise harrastab enda muusikas. Võtab house'i ja ehitab selle pisut teisiti üles. Sealt läks ta vaikselt üle french house'ile, mida võis temast ka oodata - salakavalalt vaikne astumine, mis teravamatel hetkedel paneb sind hullumeelselt kargama. Kui asi oleks samas joones jätkunud, oleks kõik hästi olnud .Produtsent mängimas enda mõjutajaid, lemmikuid, hoidmas rahva meeleolu üleval. Aga ei.
Tuli hoopis poolteist tundi tech house'i. Igavat, primitiivset, vaimuvaest. Tore rõõmsate inimeste pidu muutus just narkokuritegude kasvulavaks. Muusika, mille ajal ma rääkisin pigem juttu, tellisin baarist uut jooki või käisin suisa alumisel korrusel teist muusikat kuulamas - Julio Bashmore oleks läinud justkui eriti lihtsat teed, et hoida rahvast enda juures tšillimas, kuid Eesti publik ei lepi lihtsalt sellega, et oluline nimi on laval. Ta tahab reaalselt ka midagi kuulda, tänu millele ka kõvasti rahvast lahkus. Kui kaua sa ikka jaksad samas rütmis enda pead jõnksutada?
Ma ei näinud, et ta oleks ise ka seda muusikat täielikult nautinud. Lihtsalt üks suvaline esinemine. Selle koha pealt olen ma üllatunud alati AUX-peosarjas, kus isegi DJ-setid on mitmekülgsed ning esineja laval alati särasilmne - võtame näitena kasvõi Ossie, Benji B või Detroit Swindle'i. Kahju pisut, et Julio niiviisi lati alt läbi jooksis. Äkki järgmine kord läheb paremini?
Samas ei ole ma täiesti pettunud, sest üsna peo lõpus mängis ta Afefe Iku "Mirror Dance'i". Super lugu, oli ootamist väärt.