Kommentaar: Tallinn Music Week 2015 - nakkav muusikaplahvatus pealinna areaalis
Pole kahtlustki, et juba seitsmendat aastat Tallinnas läbi viidav uue muusika esinduslaat on jõudnud ennast kehtestava nooruki mahlakasse ikka, kelle uudsed võlud on värskelt vormunud ja kelle energiseerivas väljas kõik tutvujad tahavad olla.
Väikesemõõdulisest, peamiselt kohalikke akte tutvustavast paneelist on saanud hiidvorm, kus kohtuvad aina prominentsemat mahtu andvad välisesinejad ja niiditõmbajad koos lisaväärtuslike kultuuriilmingutega kunstist disainini ja köögimaitsetest hüperpopulaarse käsitööõlletrendini.
Seal, kus on, sinna tuleb juurde ja kindlasti oli seekord tegemist kõige publikumenukama peatükiga kodumaise showcase-festivali ajaloos.
Moodustunud on massihäppening, mille peategelaseks on saanud publik ise, rõhudes peaasjalikult lähikontaktsele suhtlusele, millele annab toekat tausta kaleidoskoopiline muusikaline kiirmenüü. Pingutatult aupaklik süvapresentatsioon pole festivali profiiliks kujunenud ja üle linna laotatud hektilistel hüppelavadel on igaüks oma edu sepp.
Paljude ülesastujate ambitsioonid kainenevad võrdlustules, kus veavad võitjatena välja ainult kõige veenvamad live-aktid; üldistades võib aga seekord öelda, et pikalt viljeletud laptopikultuur pole enam kuigivõrd atraktiivne ja üleminekufaas orgaaniliselt mõjuvateks energiapallideks ei seisa ees mitte ainult elektroonika-artistidel, vaid ka mitmetel elavatele pillidele toetuvatel koosseisudel.
Siinkohal on selge, et festivaliväline kohalik kontserdielu võimaldab enamalt vaid kasinaid otsuseid, mille kargeid vilju on maitsenud pea kõik siinsed lavalolijad. Vajadus olla pop-up'ilik originaator ja eestvedaja on veel harjumatu, nõudes konstantset konkurentsitaluvust ja pidevust; eelkõige aga sõltumatuid ja originaalseid ideid, mille toonid ka mujal kannaks.
TMW varasemaid aastaid saatis teatav pettumus ja skepsis just kodumaiste tegijate ridades, kelle ootused olid sageli kõrgemad kui vallatud oskused; nüüdseks on aga imelaeva saabumise fantaasiad suunatud praktilisele arendustegevusele, mille julget valmidust oli heameel näha - möödunud on ajad, kus meie idu-artistidele ja arendajatele tutvustati etiketti, kuidas välismaailmaga suhelda.
Väiksemagi valmiduse puhul oli seekord võimalik igakülgseid kontakte saavutada, mille eesmärgid ei peagi ilmtingimata tipnema plaadilepingu või magusa festivalipakkumisega. Suhtlus ja õhinapõhisest asjalikuks vormunud kommunikatsioon jäi ka toonima seekordset TMW-d.
Kokkuvõttes jääb osalejatele soovida aina avaramat pilku oma tegemistes ja palliks paisunud kõige esinduslikumale eestimaisele pop-plahvatusele pikka iga.
Toimetaja: Tõnu Pedaru