Esitleti esimest Eesti muusikakriitika analüütilist käsitlusraamatut
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTAs) esitleti raamatut „Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat“
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimus Eesti Muusikateaduse Seltsi korraldatuna Tallinna Ülikooli kirjastuse poolt väljaantud kogumiku „Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat“ esitlus.
Mitmes mõttes esmaväljaanne meie muusikaloos niisugusel teemal on valminud filosoofiadoktorist muusikateadlase Maris Kirme koostatuna ja toimetatuna, kes on ise ka kahe raamatus ilmunud uurimusliku artikli autor. Raamatu andis välja Tallinna Ülikooli Kirjastus oma sarjas Acta Universitatis Tallinnensis. Artes.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oli kohal rohkearvuline huvilistest kuulajaskond, sest TLÜ kirjastus oli raamatuesitlust vääriliselt reklaaminud. Põhitutvustuses rääkisid uusväljaandest Tallinna Ülikooli EHI professor kirjandusteadlane Rein Veidemann ja Maris Kirme jmt. Esitlusel olid kaasas TLÜ Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman ning kliendisuhete juht Taimi Paves. Esitluse järel oli võimalus soodsalt uut väljaannet osta ning kohvilauas edasi mõtteid vahetada.
Tegijad tutvustavad raamatut järgmiselt: „„Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat“ (389 lk) on esimene siinse muusikakriitika analüütiline käsitlus. Raamatu üldiseks eesmärgiks on selgitada välja enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega. Samuti vaadeldakse kriitika poeetikat, arvustajatele omast sõnavara.
Raamat sisaldab Eesti muusikakriitikast neli analüütilist käsitlust, kusjuures kõrvuti eesti lehtedega on vaadeldud ka Tallinna saksakeelse lehe arvustusi. Autorid näitavad, et muusikakriitika ei ole lihtsalt muusikateoste ning nende interpretatsiooni ajakirjanduslik vastukaja, publikut esindav „hääl“, vaid mitmekihiline iseseisev tekst.“
Põgusalgi tutvumisel selgub, et tegu on väga tõsiseltvõetava ja vajaliku ning ka hästi toimetatud uurimusliku kogumikuga, milles artiklite autorite põhjalik süvenemine, väljendusoskus ning analüüsiterminoloogia ja keel on andnud väga hea tulemuse. Kui me tolle perioodi eestikeelsest muusikakriitikast olime ühel või teisel puhul pisutki aimu saanud, siis siinses saksakeelses ajakirjanduses ilmunuga on kokkupuuted enamusele olnud päris harukordsed. Ja mõtlema paneb tänapäevaseski kontekstis ja võrdluses see, mida meenutab Maris Kirme raamatu saatesõnas „ ... kõikide suuremate päeva- ja nädalalehtede juures /toob ära kaheksa väljaande nimed/ töötasid lepinguliste ajakirjanikena muusikakriitikud, kellest pea kõikidel oli muusikaharidus.“ Seda meil enam ju pole, oli siis nõukogude okupatsiooni aeg või praegune olukord taasvabas Eestis.
Kogumiku artiklite autoriteks on Maris Kirme, Viljandi Kultuuriakadeemia lektor muusikateadlane Maret Tomson ning vabakutseline muusikaõpetaja Reelike Tükk.
Tutvustame lõpetuseks nende nelja artiklit vähemalt pealkirjadegi abil. Reelike Tükk ja Maris Kirme – „Teoreetilised lähtekohad muusikakriitika käsitlemisel“; Maris Kirme – „Eesti muusikakriitikute põlvkondlikud maitseotsustused ja maitse normeerimine“; Maret Tomson – „Eestikeelse kontserdikriitika põhijooni 1930. aastail“; Reelike Tükk – „Saksakeelse muusikakriitika institutsioonist, ideedest ja väärtusorientatsiooonidest Eestis aastatel 1930-1944 ajalehe Revalsche (Revaler) Zeitung näitel“.
Toimetaja: Tõnu Pedaru
Allikas: ERP uudised