Ajakirja Muusika aprillinumbris räägitakse Tubina kogutud teostest
Artikkel ajakirja Muusika aprillinumbrist.
4. aprillil tuli Vanemuises taas lavale rahvusklassiku Eduard Tubina ooper “Reigi õpetaja”. Etenduse muusikajuht on Vanemuise peadirigent Paul Mägi ning ooperi lavastas Roman Baskin. “Reigi õpetaja” lavastus on saanud juba kiidusõnu ka ülemere meedias, Soome suurimas päevalehes Helsingin Sanomat. Seoses ooperi esietendusega toimus 4. aprillil Tartus aga ka teine oluline sündmus, Eduard Tubina päev, mis kutsuti ellu seoses helilooja akadeemilise “Kogutud teoste” välja andmise olulise verstapostiga. Esitleti trükivärsket III köidet “Sümfooniad nr. 5 ja 6”, nüüdseks on ilmunud Tubina kõik kümme sümfooniat. Kuulda sai põnevaid ettekandeid ning kõrgetasemelist kontserti. Ettekannetega esinesid Vardo Rumessen, Mart Humal, Kerri Kotta, soome uurija Sonja Lehtonen ooperist “Reigi õpetaja”, Tubina muuseumist kõnelesid Mari Niitra ning helilooja poeg Eino Tubin. Musitseerisid pianist Vardo Rumessen, viiuldaja Sigrid Kuulmann, laulja Pille Lill, keda saatis Irina Zahharenkova ning pianist Sten Lassmann.
“Kogutud teoste” projekti üks eestvedajaid Vardo Rumessen kirjutab Muusika aprillinumbris lähemalt sellest hiigelettevõtmisest.
2007. aastal alguse saanud suurprojekt, Eduard Tubina “Kogutud teoste” väljaandmine on jõudnud ühe suure teetähiseni. Planeeritud 33 osast on ilmunud 12 köidet ja nüüdseks on trükis ilmunud helilooja kõik kümme sümfooniat.
Selline rahvusklassiku “Kogutud teoste” väljaandmine on ainulaadne ettevõtmine mitte ainult Eestis ja Balti riikides, vaid ka Skandinaavia maades, kus väljapaistvate heliloojate “Kogutud teoste” kirjastamine on riikliku kultuuripoliitika oluline osa. Soomes, Norras, Taanis ja Rootsis on olemas oma rahvusklassikute Sibeliuse, Griegi, Nielseni ja Berwaldi “Kogutud teosed”. Lääne-Euroopas on ilmunud enamiku tähtsamate heliloojate loomingust samasugused täielikud akadeemilised väljaanded, mis võimaldavad saada tervikliku ja usaldusväärse pildi helilooja kogu loomingust.
“Kogutud teoste” eelkäijaks on Eduard Tubina helitööde temaatiline ja bibliograafiline kataloog ETW. Tööd sellega alustasin pärast helilooja surma tema abikaasa palvel. 2003. aasta lõpul ilmuski peaaegu kakskümmend aastat kestnud uurimise tulemusena eesti- ja ingliskeelne Eduard Tubina helitööde temaatiline ja bibliograafiline kataloog (ETW. The Works of Eduard Tubin. Thematic-Bibliographical Catalogue of Works), mis sisaldab Tubina helitööde kirjeldusi ning üksikasjalikke andmeid käsikirjade asukoha, ettekannete ja bibliograafia kohta. Raamat ilmus Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia väljaannete sarjas ning sealse Muusikaakadeemia toetusel. See lõi lähtealuse Tubina “Kogutud teoste” väljaandmiseks.
Eduard Tubina “Kogutud teoste” väljaandmise protsessi alguseks tuleks pidada 1997. aastat. Idee sünni juures olid Neeme Järvi ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia kauaegsed peasekretärid Hans Åstrand ja Gunnar Larsson. Tegime koos Neeme Järviga toonasele peaministrile Mart Siimannile ettepaneku, et valitsus asuks toetama Tubina “Kogutud teoste” väljaandmist. Riigikogu liikmena pidasin läbirääkimisi nii Mart Siimanni ja Mart Laari kui ka kultuuriministrite Peeter Oleski, Signe Kivi ja Margus Allikmaaga. Kuna Eestis polnud varem seda laadi väljaandeid ilmunud, siis tekitas see palju probleeme ja ka vastasseisu. Tollane Heliloojate Liidu esimees Lepo Sumera kahtles vajaduses pöörata ainult ühele heliloojale nii suurt tähelepanu ja toetada Rootsi erakirjastust. Ka kultuuriminister Jaak Allik toonitas muusikanõunik Reet Remmeli ettepanekul Tubina kõrval ka teiste Eesti heliloojate loomingu trükkimise olulisust.
Kultuuriministeerium pöördus selle küsimusega ka Eesti Muusikanõukogu poole. Muusikanõukogu esimees Peep Lassmann teatas, et nõukogu põhimõtteliselt toetab Tubina teoste koondkogu väljaandmist, kuid selline suur samm vajaks poliitilist otsust.
“Kogutud teoste” väljaandmiseks oli vaja moodustada organisatsioon, kes oleks valmis töö enda peale võtma. Nii asutatigi 21. oktoobril 2000. aastal Tartus rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing. Selle tulemusel teatas Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa, et ministeerium on nõus planeerima järgmise aasta eelarvesse miljon krooni Tubina “Kogutud teostele”, mille pidime aga hiljem tagastama. Kuna vajalik oli ka Rootsi-poolne toetus, siis pöördusid nii Neeme Järvi kui ka Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia peasekretär Åke Holmqvist, endised peasekretärid Gunnar Larsson ja Hans Åstrand ning Harry Olt Rootsi peaministri Göran Perssoni ja kultuuriminister Marita Ulfskogi poole selleteemaliste palvetega. Kahjuks Rootsi pool projekti toetama ei nõustunud.
Olukord näis lootusetu. Olles riigikogu liige, püüdsin selgitada “Kogutud teoste” väljaandmise vajalikkust riigikogu kultuurikomisjonis. Ka seal ei leidnud see projekt täielikku mõistmist. Isamaaliidu liige Jaan J. Leppik esitas riigieelarve arutlusel küsimuse, miks peaks Eesti riik toetama Rootsi erakirjastust. Vastasin, et Soome riik on toetanud Sibeliuse “Kogutud teoste” väljaandmisel Saksa erakirjastust Breitkopf&Härtel, miks ei võiks siis ka Eesti riik toetada oma suurhelilooja loomepärandi jäädvustamist samalaadses tegevuses. Tänu kultuuriminister Margus Allikmaale õnnestus 22. oktoobril 2002. aastal siiski sõlmida leping iga-aastaseks toetuseks kuni projekti lõpuni. Rootsi kolleegide algatusel korraldati 2003. aastal Eesti Muusikaakadeemias ka seminar, kus esinesid loengutega Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia muusikateadlased, samuti tutvusin Helsingis Sibeliuse “Kogutud teoste” toimetajate töö ja väljaande töökorraldusega.
Tubina helitööde autoriõigused kuulusid Rootsi muusikakirjastustele. 2004. aastal, pärast saadud Kultuuriministeeriumi toetust oli kirjastuse Gehrmans Musikförlag direktor Kettil Skarby valmis Tubina “Kogutud teoste” välja andmist alustama. Kahjuks tegi Eesti Muusikanõukogu Kultuuriministeeriumile 7. oktoobril 2004. aastal ettepaneku liita Tubina “Kogutud teoste” rahaline toetus Muusikanõukogu eelarvega, et toetada ka nüüdisheliloojate loomingu trükkimist. See oleks aga tähendanud Tubina “Kogutud teoste” väljaandest loobumist.
2005. aasta 29. aprillil sõlmitigi vastav leping Tubina Ühingu ja erinevate Rootsi kirjastuste vahel. “Kogutud teoste” väljaandjaks sai Eduard Tubina Ühing ja rahvusvaheliseks distribuutoriks Gehrmans Musikförlag. Seejärel alustas Tubina Ühingu juhatus ettevalmistusi tööks, mis kestis kuni 2007. aastani. Moodustati väljaande toimetuse kolleegium ja töötati välja köidete ülesehitus. Palju vaidlusi põhjustas väljaande suunitlus, kellele see on mõeldud, kas interpreetidele või muusikauurijatele. Oli neid, kes leidsid, et seda peaksid tegema välismaised professorid, ja sooviti avaldada kõik kommentaarid ainult inglise keeles. See oleks aga nõudnud veel suuremaid kulutusi. Palju probleeme tekitas köidete tekstiosa maht. Oli arvamusi, et avaldada tuleks ka teoste visandid ja kommenteerida kõik erinevused võrreldes varasemate käsikirjadega. Ka sellest pidi finantsilistel kaalutlustel loobuma. Koostöös kirjastusega Gehrmans Musikförlag otsustasime lõpuks piirduda vaid lõplike käsikirjaliste versioonidega, piirata kommentaaride mahtu ning avaldada täielikud kommentaarid internetis.
Kahjuks nõustus Kultuuriministeerium toetama Tubina Ühingut igal aastal vaid 400 000 krooniga. 2004. aastal langetati toetussumma 300 000 kroonile. Pärast esimeste köidete ilmumist vähendas tollane kultuuriminister Laine Jänes 2008. aastal toetussummat veelgi poole võrra. Kultuuriminister Raivo Palmaru tahtis toetuse hoopis likvideerida, kuid kuna Tubina Ühing oli sõlminud lepingu nii Kultuurimisteeriumi kui ka kirjastusega Gehrmans Musikförlag, polnud seda võimalik teha. Toetuste vähenemine seadis Tubina Ühingu juhatuse väga raskesse olukorda. Seetõttu pöördusin 2004. aastal veel kord Rootsi peaministri Göran Perssoni poole, et leida lisatoetust Rootsi riiklikelt institutsioonidelt. Kahjuks ei andnud ka see tulemusi. Tuli piirduda Kultuuriministeeriumi toetuse ja köidete müügist saadava tuluga. Olukord paranes alles pärast esimeste osade ilmumist, mis suurendas rahvusvahelist läbimüüki. 2010. aastal leidsime toetust ka Estonian American Fundilt ning mõnelt Tubina Ühingu välisliikmelt.
Kuna kirjastusel Gehrmans Musikförlag puudusid selliseks tööks pädevad inimesed, siis on kogu sisuline töö tehtud Eestis. Kahjuks puudub Tubina Ühingul oma ruum ja aja jooksul tekkisid üha suuremad probleemid trükitud nootide hoidmisega. Kõike tuli praktiliselt ise teha, leida sobivaid inimesi, koostada rahataotlusi ja aruandeid, kuni kujundusküsimuste ja trükimaterjalideni välja. Väga suur on siin olnud toimetajate töömaht. Kõige keerukamaks ülesandeks kujunes nooditeksti kontrollimine, milleks pidi kaasama mitmeid korrektoreid. Korrektori töö on väga pingeline ja suurt professionaalsust nõudev ning vajab äärmist täpsust ja tähelepanu. Tuleb võrrelda kõiki käsikirju ja varasemaid trükiseid, orkestriteoste puhul kontrollida olemasolevaid orkestrihääli, selgitada välja võimalikud vead ning helilooja hilisemad parandused, neid kommenteerida ja vajadusel lisada noodinäited. Ülimat täpsust, hoolikust ja spetsiifilisi teadmisi vajab ka selliste nootide küljendamine ja noodigraafika. Kuna tegu on kõrgetasemelise akadeemilise väljaandega, siis on väga oluline ka kõrge kvalifikatsiooniga keeletoimetajate ja tõlkijate kaasamine. Tahaksin siinkohal tänada kõiki “Kogutud teoste” toimetajaid, korrektoreid, kujundajat, noodigraafikut, tekstide koostajaid, tõlkijaid ja toimetajaid. Toimetajatena on “Kogutud teoste” väljaandmisel pühendunult töötanud Kerri Kotta, Edward Jurkowski, Lauri Sirp, Reet Marttila, Toomas Trass ja Sigrid Kuulmann. Korrektori pingelist tööd on suurepäraselt teinud Kerri Kotta, Lauri Sirp, Urmas Vulp, Toomas Trass, Enn Kivinurm, Rein Mälksoo, Reet Marttila, Arbo Valdma ja Peep Lassmann. Väljaannete kujundaja on Tiina Sildre, noodigraafik Valdo Preema. Tekstiosa toimetajad on olnud Kerri Kotta, Inna Saaret, Margus Pärtlas, Reet Marttila ja Tiiu Tosso. Tõlked inglise keelde on teinud Eino Tubin, Juhan Peipman ja Kristopher Rikken, ingliskeelse teksti toimetajad on olnud Kerri Kotta, Margus Pärtlas ja Edward Jurkowski. Kokku on kõigi köidetega tegelnud ligi 20 inimest.
Meile kui rahvusele on selline väljaanne väga olulise kultuuriloolise tähetsusega. Tänapäeval on iga rahvuskultuuri üks peaülesanne teadvustada end jäävate väärtuste kaudu. Olles pikemat aega süvenenud paljude Eesti heliloojate loomingusse, võin kinnitada, et Tubina pärand väärib sellist koguteost et teha tema looming tuntuks kogu maailmas. Tubina looming on ületanud kitsalt rahvuslikud piirid, ta on üks väheseid eesti heliloojaid, keda on sageli võrreldud 20. sajandi suurheliloojatega. Teist nii žanriliselt mitmekesist ja kõrge professionaalsusega heliloojat, kui Eduard Tubin, on meie heliloomingus raske leida. Nii tema sümfooniad, instrumentaalkontserdid, ooperid, balletid, sooloteosed erinevatele instrumentidele on loominguliste saavutustena kõige silmapaistvamad kogu Eesti muusikas. Kuna Tubina viljakaim loomeperiood möödus ajalooliste sündmuste tõttu Eestist eemal, ei jõudnud tema looming helilooja eluajal Eesti muusikapubliku teadvusse ja see on mõjutanud suhtumist tema loomingusse tänini. Kui soomlased tunnevad rahvuslikku uhkust oma tipphelilooja Jean Sibeliuse üle, siis meie põeme siiani “Tubina häbi”.
Nagu sellisele universaalsele suurväljaandele kohane, leiduvad Tubina “Kogutud teosed” paljudes välismaa raamatukogudes ja ka Eesti Rahvusraamatukogus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tartu Ülikooli raamatukogus. Kahjuks pean kurioosumina mainima, et neid väljaandeid ei ole Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Muusika Infokeskuse ega Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudes.
Kogu ettevõtmise juures on olnud väga suure tähtsusega Tubina Ühingu presidendi Neeme Järvi pühendumus ja toetus. Eduard Tubina looming on väärtuslik osa meie rahvuskultuurist, kaalult ja sügavuselt võrreldav Marie Underi luule, Eduard Viiralti graafika või Anton Hansen Tammsaare romaanidega. Süvenegem sellesse!
Eduard Tubina “Kogutud teostest” siiani ilmunud:
• 2007 – XVIII köide “Klaveriteosed” (toimetaja Vardo Rumessen)
• 2008 – V köide “Sümfooniad nr. 9, 10 ja 11” (toimetaja Edward Jurkowski)
• 2009 – XIX köide “Klaverisonaadid” (toimetaja Vardo Rumessen)
• 2010 – IV köide “Sümfooniad nr. 7 ja 8” (toimetaja Kerri Kotta)
• 2010 – XII köide “Kontsertiino klaverile ja orkestrile” (partituur, toimetaja Vardo Rumessen)
• 2010 – XIII köide “Kontsertiino klaverile ja orkestrile” (klaviir, toimetaja Vardo Rumessen)
• 2011 – XX köide “Viiuliteosed” (toimetajad Vardo Rumessen ja Sigrid Kuulmann)
• 2012 – VII köide “Orkestrisüidid” (toimetaja Kerri Kotta)
• 2012 – I köide “Sümfooniad nr. 1 ja 2” (toimetajad Lauri Sirp ja Toomas Trass)
• 2013 – XII köide “Kvartetid” (toimetaja Vardo Rumessen)
• 2013 – I köide “Sümfooniad nr. 3 ja 4” (toimetajad Vardo Rumessen ja Toomas Trass)
• 2014 – III köide “Sümfooniad nr. 5 ja 6” (toimetajad Lauri Sirp ja Kerri Kotta)
• Ettevalmistamisel on IX ja X köide “Viiulikontserdid” klaviir ja partituur ning XIV ja XV köide “Kontrabassi- ja Balalaikakontsert” klaviir ja partituur.
Toimetaja: Valner Valme