Kärt Kelder soovitab: Amsterdami tantsumuusikafestival ADE
Elektroonilise muusika kuulajatele lubab 19. - 23. oktoobrini aset leidev tantsumuusikafestival-konverents Amsterdam Dance Event elamust: kokku tuleb maailma eri paigust üle 2200 artisti, ligi 450 muusikaeksperdi ning külastada saab rohkem kui 450 üritust 140 klubis. Tantsumuusika entusiast Kärt Kelder teeb festivalist lühiülevaate.
Mõned nädalad tagasi Soichi Terada esinemisel Lekkeris nägin ühte tuttavat sädelevat diskosärki baarileti ääres seismas. Minu sõber Amsterdamist oli nädal enne Terada esinemist ostnud lennupileti Tallinnasse. Pärast DJ set’i säras nii sõbra nägu kui ka tema tantsuhigist läbiimbunud särk. Kui küsisin imestunult "miks?", oli tema vastus lihtne: "miks ka mitte?"
Üritust olevat ta märganud Resident Advisoris (RA), mis on kasulik veebileht elektroonilise muusika austajatele, kes tahavad olla kursis selle helimaailma trendidega, jälgida oma lemmikartisti esinemisi või uurida, mida huvitavat ühes või teises maailma linnas on toimumas. Samuti on RA kuu kaupa kokku pannud suunised nendele, kes on huvitatud mitmepäevastest muusikaüritustest.
Oktoobris triumfeerib esikohal Amsterdam Dance Event (ADE), mis on maailma suurim elektroonilise muusika konverents-festival. Kuigi festivali alguseni on jäänud veidi üle nädala, siis järgigem siin motot "miks ka mitte" ja vaadakem parem, miks võiks üks muusikahuviline sellest festivalist osa võtta.
1. Mitu lemmikut ühes kohas
Eestis on tantsumuusika olukord läinud palju paremaks võrreldes mõne aasta taguse ajaga. Ei ole harv juhus, kui ühel nädalavahetusel kattuvad erinevates klubides mitmed head artistid alustades lõbusamast funk'ist ning lõpetades süngema techno´ga. Küll aga ei esine maailmakuulsad artistid Tallinnas tihti ja paljud head DJ-d pole siiani Eestisse jõudnud. Rääkimata tõsiasjast, et pealinnast keegi nendest palju kaugemale ei jõua.
ADE koondab endas üle 2200 artisti, kelle hulka kuulub näiteks nii tänavu Eesti suurimal EDM-i festivalil esinenud Axwell & Ingrosso või mitmekülgne house-muusika eeskuju Moodymann. Rääkimata nimedest, mis liigituvad pigem underground’iks ja on alles tõusmas tuntuse tippu.
2. Hea heli
Asi, mida võib Eesti klubimuusika boonuseks pidada, on see, et siin leidub ööklubide kõrval ka palju nurgataguseid autentseid kohti. Küll aga pole heli kõikjal kvaliteetne. Või kui on investeeritud korralikku helisüsteemi, siis on vahepeal puudu oskustest seda kasutada. Üldjuhul jääb see siiski raha taha, sest tõsi on see, et Eesti tantsumuusikamaailm on ahtake. Ning niigi väikese grupi inimeste huvid jagunevad omakorda erinevate žanride vahel.
Hollandis hoitakse elektroonilist muusikat au sees ning suures osas kohtadest on panustatud ka helisüsteemi. Siinkohal hoiatan, et kui Eestis saab paljudes kohtades kuulata muusikat kõrvatroppideta, siis Amsterdamis on kohati liigagi palju helitehnikasse investeeritud ning hea saundi kõrval ei tohi unustada oma kõrvu kaitsta. Vastasel juhul võib kummitama hakata tinnitus.
ADE-l leiavad viiel päeval aset 450 üritust rohkem kui 140 klubis. Suurte klubide kõrvalt tasub kindlasti kiigata maa-alustesse grotesksematesse keldritesse. Kõikide klubide kõla eest ei julge ma pead anda, kuid olles Amsterdamis elanud ja väljas käinud, on siiani kogemus vaid hea olnud. Ning ADE-l võib sattuda kohtadesse, kus ei olekski oodanud tantsumuusika sobitumist.
3. Huvitavad vestlusringid ja workshop'id
ADE võõrustab viiel päeval ligikaudu ka 450 kõnelejat, kes kõik räägivad otsesemal või kaudsemal viisil elektroonilise muusika hetkeseisust ja tulevikuvaadetest. Samalaadset konverentsi on korraldatud Eestis igal aastal ka Tallinn Music Weekil. Vahe on selles, et ADE keskendub ainult elektroonilisele muusikale, kus teemade alajaotusi on mitu. Näiteks arutletakse ADE Greenil keskkonnasäästliku festivalikorraldamise üle. See on teema, mis on Eestis veel lapsekingades, kuid mida meie naabrid soomlased juba rakendavad. Näiteks tänavusel Flow festivalil olid kõik ühekordsed nõud biolagunevad.
Kõikidest diskussioonidest võtavad osa oma ala eksperdid ning teemaks ei ole vaid Hollandi elektroonilise muusika olukord, vaid ülemaailmsed trendid. Tänavu on vaatluse alla võetud Berliini techno-skeene muutumise kõrval näiteks Hiina muusikatööstus, kus on peale kasvamas uus, elektroonilist muusikat tarbiv põlvkond. Miks peaks meid see huvitama? Siinkohal võib aimduse saamiseks vaadata kasvõi PPAP-i lugu "Apple Pen". Tekitab küsimusi küll või mis?
Vestlusringide kõrval on muusikast huvitujatele ning sellega tegelejatele põnevust pakkuv workshop´id, kus profid õpetavad näiteks, kuidas muusikat miksida, masterdada ning pärast see leibelile maha müüa. Eelmisel aastal oli minu üllatus suur kui workshop'il osaledes olin üks vähestest ruumis, kes polnud vähemalt algaja DJ. Vahendite kättesaadavus on teinud elektroonilise muusika loomise võimalikuks ja atraktiivseks paljudele.
4. Teistmoodi tantsukultuuri kogemine
Öeldakse, et Eesti mees on tantsulõvi, kuid kas ikka on. Hollandis on suurem osa inimesi kasvanud üles elektroonilise muusikaga ning tantsimine on neil justkui veres. Seda ka ilma vägijookide või kanepita.
Mida saab ADE-l kogeda, ning mida Eestis siiani paraku vähe praktiseeritud, on päevased peod. See on suurepärane leiutis – unerežiim ei lähe sassi ning see annab võimaluse vabaneda ka ebamugavustundest tantsupõrandal. Kui elada üle tantsimine teiste ees päevavalgel muutub ka enda liigutamine muusika rütmis vabamaks ja vabastavaks.
Huvitaval kombel on ADE-l pakkuda veel midagi, mida kõikjal niisama ei koge. ADE Hard Dance Eventi konverentsil tehakse ülevaade Kanadast Euroopasse, eriti Saksamaale ja Hollandisse imbunud reivijate kiireimast ja mingil määral ka karmimast muusikaliigist, hardcore'ist. Kui suuta selle järgi tantsida, pole miski võimatu. Kuid muidugi võib lihtsalt turvalisemalt (ja meeldivamalt) Detroit Swindle'i taktis tiksuda.
5. Miks Sa juba Amsterdami ei lähe?
Hollandi tantsumuusikakultuur on Eestis teenimatult jäänud varju selle riigi muude atraktsioonide tõttu. Kuigi Hollandi IDM-i (intelligent dance music) esindajad nagu juba mainitud Detroit Swindle või Young Marco on Eestit külastanud, nagu ka EDM-i (electronical dance music) raskekaaluartistid Tiësto, Armin van Buuren, Hardwell, juhtub seda pigem harva.
Samuti ei ole ma veel kuulnud, et Amsterdami suundutakse muusika tõttu. Pigem valitakse selliseks sihtkohaks Berliin või London. Nüüd on aga enam põhjust see teekond ette võtta, sest lisaks Hollandi artistidele on Amsterdami kokku tulnud maailma hinnatuimad elektroonilise muusika tegijad. Seega, kui soov saada osa korralikust muusikaelamusest, siis "miks?" asemel tasub võtta suhtumine "miks ka mitte?".
Artistid
Âme, Beautiful Swimmers, Ben Klock, Carl Craig, Daniel Avery, DJ Harvey, Extrawelt, Fedde Le Grand, Four Tet, Kiasmos, Knife Party, Len Faki, Lord of Isles, Marco Shuttle, Martin Garrix, Moodymann, Oliver Koletzki, Stephan Bodzin, Steve Aoki, Tom Trago, Voiski, Vril, Young Marco jpt.
Konverentside, piletite ja muu festivaliga seonduva kohta saab lugeda ADE kodulehelt.
Toimetaja: Madis Järvekülg