Jaan Ross: muusikaks võib nimetada inimeste poolt korrastatud helisid

2.08.2016 15:00
Rubriik: Muusika

Muusikapsühholoog Jaan Rossi sõnul on sõltuvalt ajast ja keeleruumist erinenud muusikapsühholoogia definitsioon, nagu ka üldine suhtumine muusikasse ja muusikaandesse.

"Kui võtame kaasaegse ühiskonna, siis alates 19. sajandi teisest poolest võib öelda, et muusikapsühholoogia on osa eksperimentaalpsühholoogiast. Sellise arusaama puhul uuritakse inimese käitumist, veendumist ja taju samade meetoditega," rääkis Jaan Ross tänases Klassikaraadio saates "Suvila". Tänapäevaks on muusikapsühholoogia uurimine laienenud, on koguni olemas oma ühing - Euroopa Kognitiivse Muusikateaduse Ühing (ESCOM).

"20. sajandi alguses kasutati muusikapsühholoogia terminit seoses muusikaliste võimete mõõtmisega," selgitas Ross, "Tänapäeval võib see tunduda koletu, aga tol ajal usuti, et muusikalist haridust tasub pakkuda vaid lastele, kes on muusikaliselt andekad," lisas ta.

Sellise uskumuse vastu tõi Ross näitena välja Kanadas toimunud eksperimenti. "Montrealis paluti 60-70 inimesel tänaval laulda ühte selles regioonis tuntud laulu. See on üllatav, kui suur hulk inimesi sai sellega võrdlemisi hästi hakkama," rääkis Ross. On ka nippe, kuidas oma andetust varjata. Näiteks, kui viisipidamine ei tule hästi välja, aitab aeglaselt laulmine. Sama trikki kasutavad ka muusikud.

Muusika roll oleneb kultuuriruumist. "Muusikaline andekus tihtipeale Aafrikas ei huvita mitte kedagi," sõnas Ross. "Muusika on niivõrd inimeste ellu tunginud, et kui kellegi kohta väita, et ta on ebamusikaalne, tähendaks see sama nagu olla kõnevõimetu. Kultuuriruum eeldab musitseerimist," kirjeldas Ross.

Muusikaks võib nimetada helisid, mis on inimeste poolt korrastatud. "Seal peab olema inimese käsi mängus, inimene peab oma isiksusega puudutama helisid, et neid saaks nimetada muusikaks," rääkis Ross. Samas võib muusikaks pidada ka korrastatud müra. "Müra on niisugune heli, kus on olemas palju erinevaid sageduskomponente, mis on korrastamata. Äärmuslik näide on valge müra," kirjeldas Ross.

Mürast on võimalik rääkida ka psühholoogilisest aspektist. "Müra on helid, mida inimene kuulata ei taha. Mitte müra ehk muusika, ja miks mitte ka kõne, on helid, mida inimene soovib kuulata," sõnas Ross.

Kolmas võimalus müra lahterdamiseks on füsioloogiline tase, mis on seotud inimese sisekõrvaga. "Sensoorne dissonantsus tekib siis, kui on liiga palju helisid, mis on üksteisele liiga lähedal. Näiteks oktavi või kvindi puhul langevad helid üldiselt kokku ja see tekitab sensoorselt konsonantse intervalli. Samas, kui võtta suur septim ja väike sekund, siis on kraapivaid kõrvuti asetsevaid osahelisid väga palju, ja see koosseis tekitab ebakõla," rääkis Ross.

Samas oleneb kõik ka maitse eelistustest. "Leedus armastatakse mitmehäälse naistelaulu sensoorset kõla, mis mingis mõttes on paradoksaalne ja sellel polegi lihtsalt seletust," kirjeldas Ross. "Tuleb arvestada, et muusika on enamat kui füüsika, seal on ka esteetiline kooslus," lisas Ross.

Universaalselt esineb muusikas ka ühtseid nähtusi, näiteks viis, kuidas täiskasvanud suhtlevad lastega. "Lastele suunatud kõnes kasutavad täiskasvanud kõrgemat hääletooni. Tavaliselt täiskasvanud omavahel nii ei suhtle," rääkis Ross.

Toimetas
Mariliis Peterson

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar