Priit Kuusk: olen õnnelik, et Eesti muusika maailmalend ei katke kunagi
Rahvusvahelisel muusikapäeval sai helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikaelu kroonika järjepideva kogumise eest teenekas muusikaajakirjanik Priit Kuusk, kes andis sel puhul kommentaari ERR kultuuriportaalile, kus ta samuti kaasautorina tegutseb.
"Eesti muusika rahvusvaheline levik on minu eluaegne, vähemalt pool sajandit kestnud teema. Olen sellega järjekindlalt olnud avalikkuse ees raadio muusikauudiste saadetes 41 aasta jooksul, kirjasõnas veel kauemgi. Poole sajandi jooksul pole mind külmaks jätnud ükski selle seik, ja tunnen end tõeliselt süüdlasena, kui ma pole eesti rahvale mõnd toredat sündmust õigel ajal tutvustada saanud või selle tahtmatult isegi maha vaikinud. Mul on uudiste eetrisseandmisel olnud väga toredaid kolleege-toimetajaid algul Vikerraadios, siis Klassikaraadios (toimetajad Maia Lilje, Margit Peil, Kersti Inno jt), viimastel aastatel ERRi kultuuriportaalis (vastutav toimetaja Valner Valme). Ja uudiste toimetajad meie päevalehtede juures, kuni nädalalehtedeni Eesti Aeg (Vaapo Vaher) ja Sirp (Tiina Mattisen), viimases olin ka ise kümnel aastal koosseisuline muusikaosakonna juhatajana. Üks, esimene pool minu vahendatud eesti muusika uudistevoost möödus sellevõrra "kergemini", et okupeeritud Eestist ei lastud mõne harva erandiga muusikuid ju esinema väljaspoole impeeriumi piire ning eesti muusikat kanti seetõttu maailmas ette vähe. See, et me nii kaua pidime kõigest eemale jääma, annab tunda tänaseni. Muusikamaailma teabevälja kinnistumine vajab veel pikemat aega.
Eesti muusika eksport tiheneb ja laieneb, uudised hargnevad uutesse vormidesse, päris mitmed muusikud tegutsevad ju välismaal pidevalt. Mõnel tuntud muusikul polegi kodulehte, või on selle täitmine pooleli jäänud. Paljude kohta on teave kenasti kättesaadav ja paljud meie muusikud on olnud või praegu minuga ka otsesidemetes. Hinnatav on, et eesti muusikat esitatakse ka teiste maade interpreetide poolt kaalukatel rahvusvahelistel festivalidel ja sageli on eesti dirigendid selle taga, rõõmustab, et meie dirigendid, ansamblid või solistid saavad tagasikutseid või lepinguid, jäädes sealses muusikavoos pinnale ja oodatuteks. Oma muusikaga võõrsile minna pole sugugi lihtne, alati peab end tõestama ja ka asjasse ise uskuma, et see head vastuvõttu leiab. Õnnelikumatel puhkudel ongi ju teadmine ja oskus kohtunud hea võimalusega. Võimalusi peab ka ise järjekindlalt tekitama, nende pärast vahel lausa võideldes, seda nii kodus kui ka välismaal.
Eesti muusika elav legend Arvo Pärt on kogu eesti muusika jaoks paljusid varem teadmata uksi avanud. Nii on teiste meist suuremate maade, ka lähinaabrite muusika ettekannetega võrreldes Eesti muusika praegu päris hea mainega, mis mind on tohutult tiivustanud. Avalike ettekannete järel võib meediast leida hinnanguid ja arutlusi, et eesti muusika pakub omapärast, huviäratavat uudsust.
Muusikapäeval on laureaatide hulgas seisnud Jaan-Eik Tulve ja Vox Clamantis, täna on nad aga Itaalias kaasaegse muusika festivalil Bergamos Santa Maria Maggiore basiilikas Arvo Pärdi loomingust valminud uue CD "The Deer's Cry" esitluskontserdiga. Plaadil on 16 Arvo Pärdi teost, lisaks esitatakse teos Helena Tulvelt ("Ole tervitatud, Maarja") ja Tõnis Kaumannilt ("Ave Maria"). Koos 16-liikmelise vokaalansambliga esinevad ettekandeil veel Mari Poll (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Heikko Remmel ja Taavo Remmel (kontrabassid), Robert Staak (lauto), Toomas Vavilov (klarnet) ja Susanne Doll (orel). Plaat tuli rahvusvahelisele müügile 9. septembril. Maestro Arvo Pärt loodab ka ise täna Bergamos kohal olla. Ja täna juhatab ka Moskvas kaasaegse muusika festivalil Peeter-Pauli katedraalis Arvo Pärdi "Passiot" Andres Mustonen.
Kui keegi küsib, kuidas mina end vormis hoian, siis – võin olla õnnelik, et olen siiani saanud tegutseda oma erialal, realiseerida end oma lemmikteemal, ja jätkuvalt, sest Eesti muusika maailmalend ei katke ega lõpe kunagi... Mul on elavalt silme ees mu ema eeskuju vastupidavuses... kui palju rõõmu ja abi on andnud mulle mu neli last; mul on võimalus väga palju suusatada (kuigi lumetalved jäävad järjest lühemaks), lumeta õues on mul kepikõnd ja toauksel SmartGym...
Arvan, et mida rohkem Eestimaal ja ka kaugemal eesti headest muusikaasjadest teada saadakse, seda sisukamalt tegutsevad meie muusikud ka ise, ja seda vilkamalt kogu meie kultuur edeneb ja täiustub. Just sellisena ongi Muusikapäev nii vajalikuna meie ellu tulnud..."
Toimetaja: Valner Valme