Kirjandusministeerium: osa eesti kultuuri tüvitekste on murdekeelsed, aga keegi enam ei mõtle sellele
Eileõhtune Kirjandusministeerium vaatles uusi teoseid noortelt ja pisut vanematelt autoritelt, võttis luubi alla murdekeelse loomingu ja palus luulet lugema Mats Traadi.
Intervjuu andis Mart Juurele novellikogu "Tõsine inimene" autor Mudlum, kes luges katkendi raamatust ning ütles, et inimese stiil on Jumala and, aga teda on mõjutanud ka tohutu hulk loetud raamatuid. "Ma ei ole mõtisklenud selle, mis on elu ja kirjanduse piir," ütles Mudlum, kes tuntud ka blogist ZA/UM.
Kirjandusteadlane Rebekka Lotman rääkis Reine Veidemanni raamatust "Arkaadia öö" ja tõdes, et Veidemann on konservatiivne autor, kes tahab säilitada seda maailma ja neid väärtusi, millesse ta usub. "Teisalt on konservatiivne ka tema keel: ta kasutab lausekonstruktsioone, mida tänapäeva kirjanduses enam eriti ei kohta," sõnas Lotman.
Keeleteadlane Jüri Viikberg nentis, et kui luuletajad panevad meie hinge helisema, siis murdekeelsed luuletajad teevad sama, ainult, et nendel on mõni keel veel lisaks. Murdeluuletaja Evar Saar lisas, et on hulk eesti tüvitekste, mis on tegelikult murdekeelsed, aga keegi enam ei mõtle sellele. "Näiteks on murdeluule Gustav Suitsu "Kerkokell"," tõi Saar näiteks.
Toimetaja: Valner Valme