Kasvatusfilosoof Airi Liimets: kirjandust ja muid kunste tuleb omal nahal kogeda

Video
15.11.2016 9:40
Rubriik: Plekktrumm

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusfilosoof Airi Liimets, kes selgitas hariduse ja õppimise laiemat tähendust.

Airi Liimets tõi välja, et kõige stereotüüpsem on hariduse tähenduse mõtestamine süsteemi kaudu, kus see on hierarhiline liikumine algkoolist kuni doktoriõppeni. Kuid tema sõnul on see tähendus palju laiem:"On ka teine tähendus, mis eesti keeles oleks rohkem asendatav sõnadega "kasvatus" ja "kasvamine", aga saksa keelest tuleb üks väga oluline tähendus – see on enese kujundamise ja kujunemise protsess. Kolmas tähendus, mille saab tuletada vanast saksa keelest, on looming ja need kaks tähendust haakuvad. Loomulikult, ilma haridussüsteemita ka ei saa. Võikski öelda, et igal inimesel on oma individuaalne haridustee. See on kokku põimitud institutsionaalsest ja sellest, mis toimub väljaspool süsteemi, ehk personaalses enesekujundamise protsessis."

Fakt on see, et tänapäeval on haridussüsteemil ja koolil siiski selles kujunemise protsessis äärmiselt oluline roll. "Kooli kolm kõige olulisemat komponenti on õpilane, õpetaja ja õppeaine. Põhiprobleem on selles, kuidas need kolm suhestuvad ja selle mõistmises ei ole üheseid vastuseid. Väga kaua on Eesti koolis valitsenud ainekesksus, näiteks kogu nõukogudeaegset kooli peeti selliseks, kus kõige tähtsam on õppeaine ja inimene on selle teenistuses. Tänapäeval püütakse ainekesksust ületada ja rõhutada seda sotsiaalset sfääri õpetaja ja õpilase vahel ja isegi eitatakse selle aine tähtsust – et ei ole vaja õpetada konkreetseid teadmisi, vaid lihtsalt mõtlemist. Aga tekib küsimus, kuidas mõelda ilma mõteteta," selgitas ta koolisüsteemi põhiküsimust.

Oma personaalse haridustee ja kujunemise protsessi ülesehitamine on kahtlemata suures süsteemis keeruline, aga osa sellest ongi balansseerimine formaalse ja informaalse piiril: "Õppimine on enese loomine kultuuris ja kultuuri loomine iseendast. Seda enese kujunemist võiks mõista ühendusse astumisena kultuuriga. Kultuur kui selline on see, mis hakkab inimest üles ehitama, tema mõõtu kui sellist looma," selgitas ta.

Liimets rääkis, et enese loomise protsessis on oluline see, millel me laseme end kõnetada: "Küsimus on selles, mis hakkab määratlema seda, mida keegi peab elus oluliseks – kas ta laseb ennast kõnetada ainult teatud iseendast välistel teguritel, ainult materiaalsetel väärtustel, staatusel, varandusel või on see midagi vaimset. Eelkõige tuleb siin mängu kultuur, nii selle kõrgkultuuri vormides nagu kirjandus, muusika ja kujutav kunst kui ka teadused. See kõik on tegelikult kultuur."

Õppimisega seondub alati ka sisemise motivatsiooni küsimus ja Liimetsa sõnul tagab selle samuti kultuuriline keskkond, kus inimesel tekib soov midagi ise kogeda: "Ta peab olema kogenud neid kunste oma nahal, näiteks kirjandust. See tähendab seda, et teadmine iseenesest on huvitav ja oluline pole see, et milleks ta seda kasutada saab. Sõna otseses mõttes see, et õppimine ja tunnetusprotsess on nauding."

"Õppimise puhul ei ole oluline mitte ainult tegeleda ainega või õppida seda, mis on meile vastu asetatud, omandada objekti ja sellega võidelda. Õppimine tähendabki ka protsessis olemist ja samastumist protsessiga. See on ka piiril olemine – teadvel olemise ehk reflekteerimise ja unustuse piiril. See tähendab, et ei pea koguaeg mõtlema oma tegevuse eesmärkidele või tulemustele, iseendale ja oma võimalikule karjäärile, saadavale kasule. Vaid unustada iseennast, tulemused ja lasta ennast protsessil kaasa kanda. Ühtpidi olla unustuses aga korraga ka teadvel," rääkis Liimets õppimisest.

Toimetas
Marit Valk, Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Värske