Vaata videot: tegijad räägivad krimiooperist "Cardillac"
Paul Hindemithi ooper„Cardillac“ jõuab rahvusooperi Estonia lavale 14. mail. Lavastaja Vilppu Kiljunen ja lavastuse assistent Marko Matvere räägivad lavastusest ja tööprotsessist.
"Cardillac" (1926) on esimene teos Paul Hindemithi ooperitriloogiast, mis käsitleb kunstniku ja ühiskonna vahelist suhet. Triloogiasse kuuluvad ka „Maalikunstnik Mathis“ (1935) ja „Maailmaharmoonia“ (1957). „Cardillacis“ kõlavad Hindemithi loomingu säravamad ja haaravamad meloodiad, milles avalduvad ooperi jõulisus, ainulaadne ilu ja kohati absurdini viiv ekstsentrilisus. „Cardillac“ oli 1920ndatel üks sagedamini esitatud oopereid, millest sai Hindemithi edukaim lavateos.
Ooperi nimitegelane on kullassepp, kes meisterdab enneolematult imelisi ehteid. Olles neisse haiglaselt kiindunud, tapab ta oma kliendid, et ehteid tagasi saada. Ooperi põhiküsimus keerleb probleemi ümber, kas paljastada linnaelanikele armastatud kunstniku tõeline pale? Kunstniku seos mõrvadega tuleb ilmsiks alles siis, kui Cardillac oma teod üles tunnistab, mispeale hullunud rahvamass ta tapab. Cardillaci tütar selgitab rahvale, et mõrvade taga oli hoopis tema isa suur iluarmastus – sellele järgneb ülistav kiidulaul kunstile ja ilule.
Vilppu Kiljunen: "Paul Hindemithi "Cardillac" on enam kui lihtsalt kuriteolugu. See on jutustus inimmeele talitsematust jõust, kirgedest ja surmaihalusest. Lisaks muusikale teeb teose eriliselt fantaasiarikkaks, intensiivseks ja dramaatiliseks süžeeliini pingestatus, mis kestab ooperi lõpuni. Rahvas januneb kättemaksu ja karistuse järele – süüdlaseks osutub see, keda kõige vähem kahtlustatakse. Oluline pole aga kurjategija, vaid kuriteo motiiv. Iluihalus ja sisemise tungi järgimine võib viia meid elu pahupoolele. Kas suudaksime käituda teisiti? Elada teisiti? Kas kunstnik, inimene, saab järgida muud kui oma sisemist tungi? Konflikt on sündinud: indiviid-ühiskond. Kelle reegleid me järgime?
Need küsimused kerkivad tahes-tahtmata nii "Cardillaci" lavastajal kui vaatajal. Tahan neid küsimusi esitada samas kontekstis, milles sündis ooper. Minu fantaasias toimub tegevus must-valges maailmas, linnas, kus otsitakse mõrvarit."
Paul Hindemith (1895–1963) oli Saksa neoklassitsismi silmapaistvamaid esindajaid ja üks 20. sajandi mitmekülgsemaid heliloojaid. Ta on kirjutanud pea kõigis žanrites: üheksa ooperit, kolm balletti, neli sümfooniat, mitmeid vokaalsümfoonilisi teoseid ja kammermuusikat. Ta on tuntud ka tarbemuusika heliloojana, kes kirjutas muusikat vastavalt vajadusele nii suuremateks kui väiksemateks igapäevasündmusteks, peegeldades sõdadejärgse Saksamaa kultuurisuunitlust. Traditsioonilisi ja eksperimentaalseid kompositsioonivõtteid põimides lõi Hindemith talle ainuomase käekirja. Tema varajased teosed on sageli atonaalsed, kuid hilisemates teostes toimub tagasipöördumine tonaalsuse juurde. Rahvusooper Estonia repertuaaris on ka Hindemithi lühiooper "Pikk jõulueine".
LAVASTUSMEESKOND
Dirigendid: Vello Pähn, Risto Joost, Lauri Sirp
Lavastaja: Vilppu Kiljunen (Soome)
Kunstnik: Kimmo Viskari (Soome)
Valguskunstnik: Anton Kulagin
Osades:
Cardillac, kullassepp: Rauno Elp
Cardillaci tütar: Tamara Gallo (USA), Janne Ševtšenko
Ohvitser: Jyrki Anttila (Soome Rahvusooper)
Kullakaupmees: Mart Laur
Kavaler: Sergiu Saplacan (Rumeenia)
Daam: Heli Veskus
Politseiülem: Pavlo Balakin
Toimetaja: Valner Valme