Ott Karulin: Müüdikoormast saaks lihtsalt vabaneda

Juhan Liivi muuseum (Foto: NAK)
Ott Karulin
17.08.2014 14:47
Allikas: Sirp
Rubriik: Teater

Näidendi „Kus sa oled, Juhan Liiv?” kaks vaatust on kui eri lavastustest,
kus „viimne esimesel surmasängike”.

Liivi muuseumi „Kus sa oled, Juhan Liiv?”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Liisi Eelmaa ja muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Raivo E. Tamm, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa ja Jaan Pehk.

Esietendus 31. VII Liivi muuseumis.

Rupsil ootab vaatajat pääsulaululine rehetuba. Vaid laud siin ja klaver nurgas. Põrandal „kehva, vaene liiv”. Etendus algab rahuliku kogukondliku rituaaliga: esimeses reas istujail palutakse olla lavastuse kaasautorid; neil palutakse ohverdada kübeke oma vaatajamugavusest, et ülejäänud saaksid nägijaiks. „Sa tulid tuppa ja valgust / ja selgust sai tuba täis.”

Eks sõltu etendusest ja vaatajaist, kuivõrd tõsiselt esimene rida oma ülesannet võtab: palju on neid, kes ei viitsi, või neid, kes süsteemi vastu mässama hakkavad, või neid, kes lihtsalt pulli tahavad saada. Enamik siiski näitas, „mida võib lamp nii väike”. Nagu elus, nõnda ka Rupsil.

Seega on lavastuse algus poliitiliselt laetud – mitte otsesõnaline ja ühiskonnakriitiline poliitiline teater, vaid rohujuure tasandil, kogukonna liikmete südametunnistusele koputav poliitakt. „Algus nii täielik.”

Küllap mõtlesin siiski üle ning lavastuse valguslahenduse valikukriteeriumiks oli poliitika asemel vaid pragmaatika, tuleb tagantjärele tunnistada. „Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, / kui öödevari maha jääb!” Sama tuleb etenduse järel tunnistada muuski.

„Kus sa oled, Juhan Liiv?” dramaturgiliseks käivitajaks on Juhan kui jumala poeg, kes maale kipub. „Ja tõotatud messias / on tulemisel alati” – ka siis, kui isa soovitab tal Eesti asemel pigem Poola minna. Nii lihtsalt saab müüdikoormast vabaneda, näitab Vadi, ja „mõte läheb nendega”: kui teame koolitunnist, et Liiv end vaimuhaiguse tõttu Poola kuningaks pidas, siis kuidas muutub meie arusaam tema elust ja loomingust, kui Vadi väitel oli Liivi Poola minek leppimine jumaliku õigusega, läbikukkunud isatapp.

Vastust ei tule, sest see mõte jääb vaid näidendi autori Vadi nutikaks vinjetiks ning ununeb lavastaja Vadil teises vaatuses sootuks ja nii „pool omapead luusib see vetel”. Näidendi ja lavastuse suurimaks nõrkuseks ongi liigne keskendumine Liivi eluloole, mida „just nagu kuuldud ka”, selmet otsida Liivi müüdist midagi uut, nagu lubab loota lavastuse pealkiri, või siis mõnuga seda müüti lammutada nagu kirjeldatud avastseenides. Nii olidki teises vaatuses laval vaid infokandjad näitlejate kehastuses ning „seal nad ära väsisivad / isekeskis kõneledes”.

Ei hakka siinkohal arutama, kas Vadi on lavastav kirjanik või lavastaja ja kirjanik, kuigi, debütandiga pole enam ammu tegemist. Igal juhul ilmneb tema lavastajaanne pigem reaalse ja fiktsionaalse, teatraalse ja olmelise pingutamata ühendamises kui detailideni läbi mõeldud misanstseenides või näitejuhitöös, mis vaatajale nähtav näitlejate kaasahaaravates rollikaartes.

Vadi lavastustes mängivatel näitlejatel, „[k]eda kasinalt / veel ta soojendand”, on seega keskmisest enam vabadust oma rolle kujundada ja tulemus sõltub suuresti konkreetse näitleja isiklikust ampluaast ja maitsest. „Te näete, mu lootus on vähem”, kuigi Aarne Soro on nimitegelasena tõepoolest justkui Liivi luuleridadest välja astunud: „Vaid sinu pilk, nii lapseline, vaga – / su tark ja süütu, puhas lapsemeel”, „Ja mõtteis nägu, / nii aus ta”, „kui ärahelisend hääl, / ja mure tume vari”, „siis kohisesid ise / nii rahul, armsasti”. Olla seda kõike pateetikasse kukkumata nõuab näitlejalt detailitäpset huumoritaju, mis Sorol vaieldamatult olemas.

Soro „vaikse sooviga” huumor lummab seda enam, et vastandub jõuliselt Raivo E. Tamme mitmikrollide füüsilisele koomikale. Kui Soro öeldu ja tehtu „tasa, tasa / liugleb aknale”, siis Tamme tüübid – välja arvatud Juhani maapealne isa, kes mängitud küll tammsaareliku tõsidusega, kuid siiski inimlikult, mitte müütiliselt – astuvad lavaliivale „[m]üts, müts!”.

Pole kahtlustki, et vaadates, kuis Tamme tegelased „lõivad uhkest’ uperpalli, / karu kombel kukerkuuti”, on „rahvas rahu sees”. Tegelaste esmailmumisel on Tamme rollitõlgendustes muidu hillitsetud lavailma tasakaalustavat värskust, kuid teiseks vaatuseks pole Tammel nende tüüpidega enam kuhugi edasi minna ja järele jäävad vaid rutiinsed taaskohtumised. „Ma vaatan, kuni väsib silm, / mu mõtte’ tuleb vaimuilm: / tuisk jookseb võidu tuisuga, / ei teine teisest mööda saa.”

Ülejäänud kahe näitleja – Jaan Pehki ja Kaludia Tiitsmaa osaks jääb Soro ja Tamme partnerluse toetamine. Pehki jumal on mõnusalt argine: ta isegi väga ei püüa oma poja maa peale minekut takistada, sest teab ilmselt niigi, mis juhtuma hakkab. Sellest vaatenurgast ei tohikski ehk Vadile selle süžeeliini hülgamist teises vaatuses ette heita, kuid et Pehki kanda on ka lavastuse muusikaline pool, kommenteeriv hääl, on siiski kahju, et need kaks rolli tervikuks ei saanud.

Tiitsmaa rollid on küll selgelt eristatavad, aga kuna lavastuse alguses tekitatakse vaataja vastuvõtus ebakõla – lubatakse abstraktsemat, müüdiloolist mängu, aga esitatakse hoopis harjumuspärane elulugu –, ei osanud ma ilmselt õigeaegselt naistegelastele piisavalt tähendust omistada, näitlejale vajalikku tähelepanu osutada.

Nii tulebki nentida, et „Kus sa oled, Juhan Liiv?” kaks vaatust on kui eri lavastustest, kus „viimne esimesel surmasängike”. Õnneks on Vadi endiselt meister tekstitüüpide põimijana ning uute kontekstide loojana.

Argirepliiki pikitud riimid pakuvad Liivi loomingu tundjale äratundmisrõõmu, ilma et see kurnaks tekstivoogu või pärsiks luulekaugel inimesel lavategevuse jälgimist. Seda polegi nii lihtne saavutada. Muidugi võinuks ammutada inspiratsiooni Liivi vähem tuntud riimidest, et lavastus poleks vaid ladus tuletatud teos teemal „Liiv ei anna taimel toitu, / üksi ta ja murelik”, mida parmuhammustuste vahele lihtne vaadata.

Olnuks ju aus, kui tegijad endagi südametunnistusele kõvemini koputaksid ja püüaksid valgustada Liivi nagu ei kunagi varem, olles sama poliitiliselt laetud, kui nad etendustel paluvad olla esimeses reas istujail? Jah, „[e]i ole rõõm, ei valu, / mis minu rinnassa: / nad võtnud üksteist hõlma”.

Toimetas
Tõnu Pedaru

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Arvustus. Millega torkab valge valge taustal silma?
    28.01

    Vanemuise "Suluseis",

    autor Kristian Hallberg, tõlkija Kadri Papp, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskunstnikud Andres Noormets ja Jaanus Moor, fotokunstnik Maris Savik.

    Mängivad Margus Jaanovits, Leila Säälik, Kärt Tammjärv, Maria Annus ja Marika Barabanštšikova.

    Esietendus 25. XI 2016 Sadamateatris.

  • foto
    Arvustus. Kohtumine tundmatuga
    2016

    NUKU teatri uuslavastus "Mustkunstniku elevant"
    Autor: Kate DiCamillo
    Tõlkijad: Elise Nikonov, Kiti Põld
    Dramatiseerija: Kiti Põld
    Lavastaja: Sander Pukk
    Helilooja: Urmas Lattikas
    Loomingulises meeskonnas: Annika Lindermann, Lauri Urb, Kalle Karindi
    Osades: Martin Tikk/Märten Matsu (TÜ VKA), Liisu Krass/Grete Jürgenson (TÜ VKA), Liivika Hanstin/Tiina Tõnis, Jevgeni Moissejenko/Mihkel Tikerpalu, Kadri Kalda/Laura Nõlvak, Taavi Tõnisson/Anti Kobin
    Esietendus: 4.detsembril, mängitakse vaid detsembris

  • foto
    Arvustus. "Eluaeg": ei saa korraga näha postkasti kõiki külgi
    2016

    "Eluaeg"
    Labürintteatriühendus G9 + Tartu Uus Teater
    Esietendus 4. septembril
    Mängivad Piret Simson, Maarja Mitt, Siim Angerpikk, Kristel Maamägi, Keili Retter, Inga Vares, Kristo Kruusman, Mari Mägi, Markus Robam jpt

  • foto
    Alvar Loog: preestri ja prostituudi prooviabielu
    2016

    Alvar Loog kirjutab selle nädala Sirbis Ivar Põllu katsest kujutada Kuldse Trio liikmeid kui inimese (tahtmatuid?) paroodiaid on jäänud nii dramaturgiliselt kui ka lavastuslikult poolele teele.

  • foto
    Arvustus. Murtud stereotüüpide suvi
    2016

    Tallinna Linnateatri "Suveöö unenägu" on nähtuist kõige suurejoonelisem, aga ka kõige külmem ja steriilsem, distantseeritum, isegi ebasõbralik.

  • foto
    Arvustus. Irooniline katse heita meelt
    2016

    Henrik Kalmeti soololavastus "A Festival Piece ehk meeleheitlik katse pälvida festivalikutse".

  • foto
    Arvustus. Huumoriga hägusast ajast
    2016

    Uuslavastus

    "Moraal"

    Ugala

    Lavastaja: Marika Palm

    Näitlejad: Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Kaarel Kuusk

    Muusikaline kujundus: Kaarel Kuusk

    Kostüümikunstnik: Neoon Must

    Esietendus 27. jaanuaril

  • foto
    Arvustus. Torm veeklaasis, mille põhi on küsimus
    2016

    Kairi Printsi arvustus Eesti Draamateatri etendusele "Põhiküsimus". Artikkel ilmus 29. jaanuari Sirbis.

  • foto
    Arvustus. Klounid täidavad täitmatu valimislubaduse
    2016

    SIRAMi arvustus NO99 etendusele "El Dorado. Klounide hävitusretk" Sirbist.

  • foto
    Arvustus. Surm kui sotsiaalne sündmus
    2016

    Iiris Viirpalu arvustus Vaba Lava etendusele "Wake up! It's time to die" Sirbis.

  • foto
    Arvustus. Omapäraselt ja mõtlemapanevalt tõsisest teemast
    2015

    Paavo Piik, Mari-Liis Lill "Harakale haigus..."

    Osades: Robert Annus (Eesti Draamateater), Henrik Kalmet, Piret Krumm (Eesti Draamateater), Ursula Ratasepp, Britta Soll (Eesti Draamateater) või Mari-Liis Lill (Eesti Draamateater), Veiko Tubin

    Linnateater

    4/5

  • foto
    Arvustus. Raamistatud inimene piirideta teatris
    2015

    Uuslavastus

     

    "Kuningas Oidipus"

     

    Meeskond: Ajjar Ausma, Ott Kartau, Liisa Linhein, Joonas Parve, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, Sander Mölder, Ryan Chapman, Mark Duubas, Maria Kalm, Mart Männik, Eero Järviste, Johannes Veski

     

    Esietendus 27. novembril Erinevate Tubade Klubis.

  • foto
    Arvustus. Kolm põrsakest Tšehhovi kirstul
    2015

    Uuslavastus
    Uku Uusberg "Valgustaja"
    Lavastaja: Uku Uusberg
    Kunstnik: Kaspar Jancis
    Osades: Ivo Uukkivi, Tõnu Oja, Raimo Pass, Guido Kangur, Harriet Toompere jt.
    Esietendus 12. detsembril Draamateatri väikeses saalis

  • foto
    Arvustus. Soe ja toetav veebruariöö
    2015

    Uuslavastus
    "Veebruariöö", Karlova Teater
    Autor: Staffan Göthe
    Tõlkija: Kalle Hein
    Lavastaja: Finn Poulsen (Rootsi)
    Kunstnik: Silver Vahtre
    Muusikaline kujundus: Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda
    Videokunstnik: Anti Veermaa
    Osades: Ingrid Isotamm, Kärt Reemann ja Andres Dvinjaninov

  • foto
    Arvustus. Dramaatiline tormlemine
    2015

    Uuslavastus


    "Must prints", Rakvere Teater

    Autor: Iris Murdoch
    Lavastaja ja tõlkija: Gerda Kordemets
    Kunstnik: Eugen Tamberg
    Helilooja: Markus Robam
    Valguskunstnik: Roomet Villau
    Osades: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Tiina Mälberg, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt ning Liisa Aibel

  • foto
    Arvustus. Paastu, palveta, armasta
    2015

    Mai Söödi etendus "Eremiidi tabamine" Koidu seltsimajas Viljandis 27. novembril.
    Järgmised etendused toimuvad 14. detsembril restoranis Tai Boh Tallinnas ning 17. detsembril Y galeriis Tartus.

  • foto
    Arvustus. Haarav lastemuusikal
    2015

    Uuslavastus

    "Lotte Unenäomaailmas"

    Esietendus 28. novembril Teater Vanemuine suures majas

  • foto
    Arvustus. Lohakas mugandus jutukas lavaruumis
    2015

    Adrian Giurgea lavastatud "Veidras orkestris" püütakse täiel rinnal mõtestada Kalamaja hipsterikultuuri, aga eesmärk täidetakse vaid vormiliselt ja nii on hipsterlus laval pelk kosmeetiline face-lift.

  • foto
    Arvustus: Jah, ilma naisteta on kurb maailm
    2015

    "sugu: N"
    Lavastus: Priit Võigemast ja Henrik Kalmet
    Esitavad: Evelin Võigemast, Hilje Murel, Ursula Ratasepp, Mari-Liis Lill
    Esietendus 25. novembril Vabal Laval

  • foto
    Arvustus: vaene-vaene teater
    2015

    Tennessee Williams "Klaasist loomaaed"
    Lavastaja: Katariina Unt
    Kunstnik: Pille Jänes
    Osades: Katariina Unt, Ester Kuntu, Karl Laumets, Risto Vaidla
    Esietendus 28. oktoobril VAT Teatris

  • foto
    Arvustus. Hääbumise ilu ja vältimatus
    2015

    "non-stop SETO" Taarka Pärimusteatris võtab hästi kokku ühe kultuurikillu mineviku, oleviku ja olemuse.

  • foto
    Arvustus: Rokkooper hulkuva prožektorikiirega
    2015

    “Veider orkester”
    Autor: Rodney Ackland
    Lavastaja: Adrian Giurgea
    Kunstnik: Reet Aus
    Muusikaline kujundaja: Jarek Kasar
    Mängivad lavakunstikateedri 27. lennu tudengid ning Elisabet Reinsalu, Liis Lass, Kaspar Velberg
    Esietendus 23. septembril Salme kultuurikeskuses

  • foto
    Arvustus. Alastuse pidu
    2015

    Arvustus Doris Uhlichi lavastusest "Alastusest enam" ilmus algselt Feministeeriumi blogis.

  • foto
    Arvustus. Paastuaja kapsaroog UBBs
    2015

    Oskar Luts/ Ott Aardam "Making of "Kapsapea""
    Lavastaja: Ott Aardam
    Kunstnik: Kristjan Suits
    Mängivad: Luule Komissarov, Adeele Sepp, Triinu Meriste, Tarvo Vridolin, Aarne Soro jt.
    Esietendus 19. septembril Ugala black boxis

  • foto
    Arvustus. Titaanide kohtumine – meisterlik, ent elutu
    2015

    Madis Kõiv “Tagasitulek isa juurde”
    Lavastaja: Adolf Šapiro
    Kunstnik: Vladimir Anšon
    Kostüümid: Reet Aus
    Muusikaline kujundaja: Riina Roose
    Osades: Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Anne Reemann, Külli Teetamm, Rain Simmul, Kalju Orro, Piret Kalda, Epp Eespäev
    Esietendus 16. septembril Linnateatri Taevalaval

  • foto
    Peeter Sauter: Tartu draamad, osa 2
    2015

    "Festival on läbi ja ma vaatan tagasi," ütleb Sauter. Draama festival kestis Tartus 7.-13. septembrini.

  • foto
    Mihkel Truman: tagasivaade Draamale
    2015

    Eesti teatri festival Draama 2015

    7.-13. septembril Tartus

  • foto
    Arvustus. Koos Tormisega peaaegu metsas
    2015

    "Meditatsioonid Tormisega"
    Lavastajad: Eva Klemets ja Anne Türnpu
    Kunstnik: Kairi Mändla
    Dirigent: Janne Fridolin
    Laval olid noorte segakoor Vox Populi ning Liina Jaska
    Esietendus 10. septembril NO99 teatris

  • foto
    Arvustus. Ekke Moori judinaidtekitav nooruslik energia
    2015

    Uus lavastus
    August Gailit "Ekke Moor"
    Lavastaja: Aare Toikka
    Kunstnik: Iir Hermeliin
    Muusikaline kujundaja: Ardo-Ran Varres
    Etendus on sündinud Kuressaare Linnateatri ja VAT-Teatri koostöös
    Näitlevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 27. lennu tudengid
    Esietendus: 30. juulil 2015 Kuressaare Sadamaaidas

  • foto
    Arvustus. Aabitsakukk ristub peateega
    2015

    "Skvottimine võhikutele"
    Lavastaja: Gerda Kordemets
    Kunstnik: Kristjan Suits
    Helilooja: Markus Robam
    Mängivad: Kersti Tombak ja Andrus Vaarik
    Esietendus 1. augustil Tõstamaa mõisas