Indrek Ojari: võib-olla tuleb aeg, kus sõnu ei olegi vaja, piisab matemaatikast
Sel korral tuli "OP-i" kaamerate ette Tallinna Linnateatri näitleja Indrek Ojari, kes rääkis müstilise loo puuduvatest jalanõudest.
Indrek Ojari rääkis "OP-is" loo sellest, kuidas ta 12. klassis koos klassivennaga lõpueksamiteks valmistus. "Oli selline sõbraga koos õppimise meetod, et sõber oli minu juures ja valmistusime matemaatikaeksamiks," selgitas ta ja lisas, et neil on komme minna süvitsi, nad tahtsid teada, kuidas asjad päriselt on, mitte lihtsalt valemid pähe õppida.
"Tuli nädalavahetus ja paus õppimises, mina jäin koju, aga sõber oli rohkem elumees ja pidutses," sõnas Ojari ja tõdes, et laupäeva öösel nägi ta väga veidrat unenägu. "Sõber helistas mulle unes ja ütles, et tal on pruut, kellel on homme sünnipäev ja on vaja kingi, kas mul poleks talle midagi anda, mina muidugi ütlesin, et mul pole midagi, aga järgmisel hetkel olid nad juba minu juures ja siis küsis pruut ise, et kas mul ei ole midagi talle jalga anda, kasvõi mingid ema vanad kingad," tõi ta välja unenäo erinevaid tahke. "Sinna see unenägu aga jäi."
"Algas järgmine nädal ja sõber tuli jälle minu juurde, et edasi õppida ja rääkisin talle unenäost," sõnas Indrek Ojari ja kinnitas, et pärast loo kuulmist läks sõber näost valgest. "Samal laupäeva öösel oli sõber olnud toonases Pirita klubis Piraat, kus tal oli üks naisterahvas, kes napsusena öö läbi kurtis kummalist probleemi, et tal ei ole midagi jalga panna, tal tuleb sünnipäev ja tal on nii elementaarne probleem, et pole kingi."
Ojari on selle loo peale palju mõelnud. "Jutu moraal on see, et me õppisime matemaatikat, me olime justkui samal lainepikkusel, intensiivselt, nii et ajud kärssasid," ütles ta ja lisas, et äkki ka näitekunstis jõuab lisaks sõnadele teise inimeseni veel midagi. "Kes teab, võib-olla tuleb aeg, kus sõnu ei olegi vaja, piisab matemaatikast, kui me just ajusid liiga läbi ei kärsata, kui me seda planeeti läbi ei kärsata."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "OP"