Kalle Nio: tsirkus on miski, mis on lubamatu ja üllatab vaatajaid
Suvel Kumu auditooriumis proove tegeva Soome teatritrupi WHS lavastaja Kalle Nio sõnul võib detsembris Eestis lavale jõudvat etendust "Cutting Edge" pidada nii tsirkuseks, mustkunstietenduseks kui teatriks.
Külastasin WHS-i proove eelmisel nädalal. Lavastaja Kalle Nio tundus olevat rahulik, isegi siis, kui suur õhushõljuv platvorm lavale maha kukkus.
Tegu oli küll vaid prooviga, aga asi hakkas juba etenduse mõõtmeid võtma. Efektid – nii mustkunst, video, heli kui ka akrobaatika – tulid enamuses õnnestunult välja. Vaid mõne üksiku puhul avanes saladuskate. Rääkisime Nioga ajaloost, teatrist, tsirkusest ja mustkunstist.
Mida tähistab WHS?
WHS on lühend inimeste nimedest, kes algselt teatri lõid. Kuid samuti on see viide VHS-kassettidele, mida me kasutasime 1990ndatel. Tol ajal olid kassetid ainus viis näha rahvusvahelisi lavastusi, kuna nad külastasid Soomet väga harva. Siiamaani on meil alles suur hunnik vanu kassette, mille kvaliteet on juba nii halb, et midagi pole aru saada.
Millest räägib "Cutting Edge"?
Põhimõtteliselt räägib see peade maha raiumisest. Ma olen õppinud kunstiajalugu ja üks kõige levinumaid teemasid on peade maha raiumine, nagu näiteks legendid Ristija Johannesest ning lugu Juuditist ja Olovernesest. Ühtlasi olen ma ka mustkunstnik. Mustkunstnikud tihtipeale lõikavad inimesi pooleks, nagu näiteks kuulus naisesaagimise trikk. Ka esimese dokumenteeritud triki tegi vaarao Khufule esinev mustkunstnik Dedi, kes lõikas pardilt pea maha ja pani selle tagasi. Mind väga huvitab mustkunsti– ja kunstiajalugu, nende vahel on palju seoseid. Peade maha raiumine toimub kahjuks tänaseni ja ma tundsin, et selles on midagi huvitavat – miks inimesi huvitab see? miks me seda näha tahame? mida see sümboliseerib? miks seda tehakse siiamaani? Etendus on inimkehast, sest meeled ja sensorid asuvad peas. Mis aga juhtub kehaga, kui eemaldada pea? Mis tähendab inimeseks olemine? Mis teeb meist inimesed?
Kuidas sa õppisid mustkunsti?
Ma olen juba aastaid professionaalselt tegelenud mustkunstiga. Varasemalt tegin ma seda traditsionaalsemas mõttes, aga viimased 10-15 aastat olen ma teinud etendusi, mis ühendavad endas maagia videoprojektsiooni, kino ja teatriga. Samas olen tegelenud ka kunsti, tsirkuse ja lavaliste illusioonidega. Kui ma sellega alustasin, siis veel polnud mustkunsti koole. Ma õppisin raamatutest ja teistelt mustkunstnikelt.
Kas ka ülejäänud teatritrupp on seotud mustkunstiga?
Ei. Esinejad on tantsijad, kelles kaks on Soomest ja üks Portugalist. Etendust antakse edasi peamiselt füüsilise liikumise abil, ühendades nii lavakujunduse ja dekoratsioonid. Olulised visuaalsed elemendid ja selle jaoks oli mul tantsijaid – inimesi, kes oskaksid end väljendada füüsiliselt ja mitte vaid rääkimise abil. Meeskonda kuuluvad ka helilooja, lavakunstnik, kostüümikunstnik ja teiste kunstialade esindajad.
Kas etenduse mõistmiseks on oluline inglise keele oskus?
Hetkel me tõesti teeme seda inglise keeles. Kuid üsna pea läheme ka Prantsusmaale, Portugali, Soome ja teistesse riikides, seega võime olenevalt esinemispaigast muuta keelt. Etenduses pole sõnaline osa niivõrd oluline, rääkimine toimub vaid mõnes kohas ning isegi kui sa sellest aru ei saa, mõistad sa 95% lavastusest.
Kuidas te Kumusse sattusite?
Oleme esinenud Kumus kolme erineva etendusega. Sellega alustades oli meil vaja kohta, kus teha proove. Võtsin ühendust Kumus töötava Mare Pedanikuga ning küsisin, kas Kumu oleks huvitatud etenduse kaastootmisest. Meie õnneks oli neil suveks pakkuda ka vaba ruumi, oleme väga tänulikud Kumule, et nad meid toetavad, see on väga oluline meie jaoks ja see on väga hea koht proovideks. Samuti oleme väga nautinud esinemist Eesti publikule.
Kas praeguseks on käsil juba viimased proovid?
Saame Kumus veel umbes kaks nädalat proove teha, plaanime selle ajaga etenduse enam-vähem kokku saada. Pärast seda läheme Helsingisse, kus saame veel kaks nädalat proove teha.
Kuidas näeb välja tüüpiline proovipäev Kumus?
Proovid toimuvad iga päev kella kümnest kuueni. Pärast seda tegeleme tavaliselt tehniliste asjadega, aga kõik oleneb päevast. Lavastus on väga tehniline ja üsna keeruline, seega võrreldes etenduse mastaabiga on meie grupp üsna väike. "Cutting Edge" on tehtud suurte lavade jaoks ja oleks palju lihtsam, kui meie meeskond oleks suurem.
Kas oled rahul etenduse seisuga hetkel?
Jah, ma olen. Aga tunnen ka seda, et väga palju on veel asju, mida võiks teha. Kõik on kinni pisiasjades – kui visuaalse kunsti puhul pole detailid paigas, võib tulemus olla jama. Mul on palju usku lavastusse, aga momendil pole see veel seal, kus see peaks olema.
Kus etendust näha saab?
Esietendus toimub augusti lõpus Helsinki Festivalil juba augusti lõpus. Seejärel läheme Pariisi, sest üks meie toetajad on moebränd Hermès, siis Zagrebisse, et esineda Horvaatia tsirkusefestivalil, peale seda Lissaboni ning detsembris tuleme Kumusse tagasi.
Kas on mõni mustkunstnik või teater, keda sa pead oma eeskujuks?
Ma jälgin paljusid kaasaegseid teatreid, tantsukollektiive ning mustkunstnikke. Minu jaoks pole kunsti lahterdamine oluline. On väga keeruline defineerida, mis lahtrisse kuuluks "Cutting Edge" – kas see on teater, mustkunst või tsirkus. Tsirkus kuulub väga suurde kasti. Läbi ajaloo on olnud erinevaid tsirkuse tüüpe nagu sideshow, freak show, akrobaatika, mustkunst ja need on kõik täiesti erinevad. Minu jaoks tähendab tsirkus midagi, mis on lubamatu ja mis üllatab vaatajaid. Olgu selleks füüsilised oskused või visuaalsed efektid. Ka kinokunst kuulus kunagi mustkunstnike repertuaari ja alles siis sai sellest iseseisev kunstiliik. Mustkunstnikud olid esimesed, kes kasutasid liikuvaid pilte oma etendustel. Näiteks mängufilmi looja Georges Méliès oli illusionist, tema trikiks olid liikuvad pildid.
Kas sa mõtlesid ise kõik trikid välja?
Jah ja ei. "Cutting Edge" on seotud kopeerimisega (cut- kopeerima). Põhimõtteliselt on tegu ideede kopeerimise ja kleepimisega. Näiteks on pea maha raiumine üks vanimaid mustkunstitrikke üldse – sellest kirjutati juba esimeses mustkunsti raamatus aastal 1500. Oleme harjunud nägema mustkunstnikke, kes kasutavad samu trikke uuesti ja uuesti. Võibolla on meil nüüd teatud kontekst, kuhu seda paigutada ja näeme seda teisiti, kui toome need siia kultuuriruumi.
Kas sa ei karda, et publik juba teab nende trikkide saladusi? Või avastavad need keset etendust?
Mind huvitab illusioonide loomine ja seejärel nende lõhkumine. Väga põnev on mõelda, et mis on mustkunst? Või mis paneb inimesi uskuma, et toimumas on midagi maagilist? Seda me selles etenduses teemegi – ehitame illusiooni, et toimumas on midagi maagilist ning seejärel purustame selle. "Cutting Edge" on loomisest ja väljamõeldud maailmast, kus me kõik elame. See kõik on kellegi loodud ja me saame ise valida, kas me usume sellesse või mitte. Uskumisele aitavad kaasa detailid.
Etenduse ajal on kardinana ees must õhuke riie. Mis on selle eesmärk?
Väga vanadel barokiaegsetel maalidel on must riie peal. Ühtlasi võib see tähistada ka lippu. Kõik, mis me etenduses teeme, on viited millelegi. Aga ma ei arva, et publik peaks kõiki neid teadma. See on nagu pusle ja loodetavasti kõik need elemendid koos meenutavad publikule midagi või toovad neile mingi idee. Sellistel asjadel pole kunagi vaid ühte seletust, loodetavasti loob vaataja endale selle mõtte ise.
Kas on ka võimalik, et mõni trikkidest ei õnnestu esinemise ajal?
Eks muidugi on alati võimalus, et midagi ebaõnnestub. Selle jaoks oleme me valmistunud, oleme proovides teinud kõik vead ära.
Kumu auditooriumis saab etendust "Cutting Edge" näha 9. ja 10. detsembril.