Urmas Lennuk portreteerib meie lähedal seisvat inimest
Ugala teatri uues black box'is esietendub Urmas Lennuki näidend „Ema oli õunapuu", mis lõpetab Lennuki näidenditriloogia „Ükskord Eestimaal“. Nagu ka kolmteist aastat tagasi Ugalas lavale jõudnud esimeses osas, kehastab üht peaosalist taas Gert Raudsep. Näidendi lavastas Vallo Kirs, muusikaline kujundus on Peeter Konovalovilt, kunstnik on Jaanus Laagriküll.
Kaks venda, Peteri ja Jakobi, kohtuvad kodutalus pärast seitsme aasta pikkust vaheaega, kui kirju ei vahetatud ja teineteisest peaaegu midagi ei teatud. Samas, tasapisi inimestest tühjaks voolavas külas elab ka Tepo, kes on valmis oma küla püsimise nimel surema, ja onu Sass, kes lakkamatult ootab tütre helistamist ja kui see lõpuks saabub, ootab vaid tema lahkumist.
Urmas Lennuk on kirjutanud lavaloo, mis räägib päris Eestist.
„Näitemäng on muutunud, see ei ole Urmasel päris samamoodi kirjutatud ja ega ei peagi olema,“ selgitas Jakobi Osatäitjagert Raudsep AK-le. „Aga mina olen ka 13 aastat vanemaks saanud ja eks mingis mõttes suhe sellese materjali või sellesse temaatikasse on ka muutunud.“
„No kindlasti on sellised elud ja sellised tüübid olemas,“ lisas Peteri osatäitja Tanel Ingi. „Tal on väga tavalised ja oma elude ja oma probleemidega väheke võib-olla kimpus olevad inimesed. Ma arvan, et neid leidub küll päris palju.“
„Urmase kirjutiste puhul on mind alati hämmastanud see, kuidas ta oskab portreteerida seda meie lähedal seisvat inimest, meie naabrit, meie ema, meie isa, meid endid. Meid – eestlasi,“ arvas lavastaja Vallo Kirs.
Enne homset esietendust jõuab vaataja ja lugeja ette ka kogu Urmas Lennuki näidenditriloogia „Ükskord Eestimaal“, ja siis juba Ugala teatri poolt välja antud raamatuna.
Toimetaja: Mari Kartau