Rummo ja Härmi näidend Kõpu tuletornist jõuab 14 aastat hiljem lavale
Täna kell 19 esietendub Hiiumaal, Kõpu tuletorni jalamil "Körged, körged Köpu mäged", mille Hiiumaal suvitavad Paul-Erik Rummo ja Viiu Härm kirjutasid 2000. aastal tähistamaks poolesaja aasta möödumist Kõpu tuletorni rajamise kokkuleppest. Tookord aga tellitud näidend vahendite nappuse tõttu lavale ei jõudnudki.
14 aastat hiljem, Kõpu tuletorni 515. aastapäeval toovad majaka humoorika ja pärimusliku saamisloo lavale Eesti Näitejuhtide Teatritrupi liikmed ja lavastaja Ingo Normet.
See Kõpu tuletorni loomislugu on pärimuslik uudislooming, mis on põimitud hiiu naljanditega ning kirjutatud ja esitatakse hiiu murdes. Näitemängu üks autoritest, suvehiidlane Paul-Eerik Rummo lisas, et näitemäng liidab endas rahva- ja kunstiluulet, piibli-, kirjandus-, aja- ja luiskelugu, juttu ja laulu, sekka pisut madinat ja löömistki.
"Körged, körged Köpu mäged" jutustab täiesti fantastilise loo sellest, kuidas Noa laev põrutas vastu Köpu poolsaart, aga sedakorda polnud pardal mitte igas loomast ja linnust isane ja emane paar, vaid fantaasiaga mehed Don Quiote, Don Juan, Hamlet ja teisedki. Hakkab toimuma kõige võimatumaid asju, lauldakse ja ehitatakse uut laeva ja Köpu majakat.
Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee. Umbes 1500. aastal sai Tallinna raad Saare-Lääne piiskopilt loa tuletorni rajamiseks Kõpu poolsaare kõrgeimale kohale - 67 meetri kõrgusele üle merepinna. Tegelikult nõudis Hansa Liit juba 1490. aastatel tulemärgi püstitamist laevade hoiatamiseks Hiiu madala eest. 1504. aastal hakati majakat ehitama ja see valmis 1531. aastal. Vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1538. aastani. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole.
Etendust mängivad inimesed Eestimaa eri paigust, enamus neist juhendavad oma kodukohas nagu näiteks Kuimetsas, Suure-Jaanis, Albus, Viljandis, Pärnust, Mustlas, Saaremaal, Mõisakülas, Moostest, Pärnjõel, Varblast, Põlvas, Vändras, Võrumaal, Kundas ja mujal, harrastusteatrit või teatritruppi. Neid ühendab kuulumine Eesti Näitejuhtide Teatritruppi, kes kutsuvad igal suvel Eestimaa erinevates kohtades rahvast teatrisse.
Eesti Näitejuhtide Teatritrupp (ENT) on üleriigiline kollektiiv, kuhu kuulub käesoleval hetkel 47 harrastusnäitejuhti ja -näitlejat Eestimaa eri paigust. Teatritrupp on 1935. aastal loodud Maateatrite Näitejuhide Ühingu mantlipärija. Kollektiiv tegutseb aktiivselt juba 18 aastat, mille vältel on koolitatud harrastusnäitejuhte läbi praktikumi erinevate erinevate kutseliste lavastajate käe all. Põhilised rõhuasetused ENT töös on harrastusnäitejuhtide alg-ja täiendõppe korraldamine ning paikkondlike teatrilugude kogumine.
Etendused toimuvad Kõpu Tuletorni jalamil 25. ja 26.juulil 2014 algusega 19.00.
Toimetaja: Tiiu Laks