Arvustus. Isiklik ja hingestatud Sampha
Uus plaat
Sampha
"Process" (Young Turks)
8/10
Briti laulja, lookirjutaja ja produtsent Sampha kerkis esile projekti SBTRKT kaudu, mille samanimelise debüütplaadi lugudest ta pea pooltel kaasa lõi. Järgnevail aastail on ta profiil teistegi koostööde kaudu kerkinud: Drake’i, Solange’i, Frank Oceani ja Kanye Westi albumitel. Kuigi ta on ka enne ise muusikat väljastanud – 2 EP’d -, oli aeg rohkem kui küps ka täiesti enda album välja anda. Arvestades, et senise põhjal on Sampha isikupära temaga neil projektidel kaasas käinud ja sinna spetsiifilise jälje jätnud, ei üllata, et "Process" samuti kindla käekirjaga – pea täielikult tema enda kirjutatud ja produtseeritud – autoriplaat on.
Vokaalselt meenutas Sampha kunagi esmakuulamisel James Blake’i, aga tolle melanhoolse apaatia asemel mõjub Sampha alati ärevama või intensiivsemana isegi haavatavust väljendades. Need epiteedid haakuvad ka siinsete lugude olemusega. Teemad on isiklikud ja keerlevad ümber selliste motiivide nagu perekond (mainitud saab vend, aga eelkõige kajastub lugudes mälestus emast), suhted, üksildus. Sampha kirjutab isiklikult, ent mitte pealetükkivalt, pigem metafoorselt ja mõtlikult. Meenutusliku ja nostalgilise motiivina figureerib Sampha vana klaver, mis teda lapsepõlvest saatnud (eriti keskselt loos "(No One Knows Me) Like the Piano"; vaadake alt videot).
Löövaimad palad on ärev ja paranoiline "Blood On Me", mis kulgeb hoogsalt ja vahetub mõjusalt kruttiva pinge ja tormakuse vahel, ja "Under" oma meditatiivse, mantraliku refrääniga. Kogu albumi muusika on õhuline, hõljudes ümber ja kumades läbi helipadja nagu virmalised.
"Process" toimib kui omaette sümbolistlik mõttemaailm. Sama kehtib Sampha emotsioonide kohta – ei ole üht kohta, kus tundeid ämbriga välja valataks, pigem on ta muusikat justkui oma hingega immutanud.
Toimetaja: Valner Valme