Arvustus. Morgan Delt siiski säilitas roosa udu
Uus plaat
Morgan Delt
"Phase Zero" (Sub Pop)
7/10
Selleks, et täna igavesti avarduvas neopsühhedeelia universumis silma paista, peab vist üsna algusest peale olema sama vinge lugude kirjutaja kui Kevin Parker (Tame Impala) või väänama saundi võrdväärselt Flaming Lipsiga. USA läänerannikul, täpsemalt Los Angeleses tegutseval Morgan Deltil on need anded kahtlemata olemas ja seetõttu pole sugugi imekspandav, et juba enne tänavust, alles teist kauamängivat, on ta jõudnud nii mõnegi oma iidoliga korduvalt lavalaudu jagada ning saanud ka ise nõutud "uueks näoks" paljude kontserdikorraldajate silmis. Kui eelneva edu peamiseks põhjuseks oli nelja aasta tagune kodustuudios kokkukeedetud äärmiselt tihe ja ebatasane kosmiline ürgpuljong, siis uus album laseb end kindlasti paremini lives esitada ja see sillutab teed juba uute kõrguste poole.
"Phase Zero" ei kätke endas küll sama ohtralt energiat ja mõnusalt rohmakat minekut nagu leidub debüüdil, kuid tõmbab tähelepanu hulga selgemalt ning hoolikamalt vormistatud lugudega. Ettearvamatud lo-fi-seiklused, roosa udu, kosmoselaevad, multi-kulti, soojade lainetena kuulaja kõrva randuvad pikad akordid, tähetolm ja ebamaised raadiosignaalid - kõik see on huugavate kitarride taustal jätkuvalt alles. Vähem leiab siit aga väljakujunenud standardite painutamist, mis esimesel albumil efektiblokkide (Delti suureks lemmikuks on kajamasin Hiwatt Custom Tape Echo) sisse- ja väljalülitamisega päris lähedal oli.
Nii tunduski mulle algul, et endast kui tõelisest kontrollifriigist kõnelev Morgan Delt on tõsimeeli tolle kontrollikolli stuudiosse nuppe valvama lasknud, mille tulemusena on valminud kergekaaluline, häbelik ja kohati lausa arglikuna mõjuv plaat. Esmamulje osutus petlikuks, tegelikult tuksub "Phase Zero" ulmlev-õrnas ümbrises jõuline süda, mille pealtnäha identseid tukseid lähemalt kuulama jäädes hakkab mõndagi põnevat toimuma. Lavale kalpsavad üksteise järgi The Byrds, Electric Prunes, Pretty Things, Beatles, Pink Floyd ja Mercury Rev. Mõnes loos tullakse lausa mitmekesi korraga.
Iseküsimus on muidugi, kas hea ja veel parema liitmine annab ikka kokkuvõttes megatulemuse? Maitse asi. Ideederohkus ja laenamisoskus võib olla heaks stardipakuks, aga nende juveelideks lihvimine on juba tõeline kunst. Kõige selle juures tuleb ka oma käekiri säilitada, millega Delt hetkel ametis ongi - sellest siis nullfaas.
Toimetaja: Valner Valme