Arvustus. Rudimental, valutu lahendus
Uus plaat
Rudimental
"We The Generation" (Asylum)
7/10
Rudimental on sama palju drum'n bass kui puitimitatsiooniga linoleum on puit. Kaks aastat tagasi avaalbumiga "Home" kohe läbi löönud briti noormeeste nelik on teisel albumil oma tõlgendust 90ndate kuldaja drum'n bass'ist veelgi lihtsustanud ja ilustanud. See on võimsate ja kaasalauldavate refräänidega suvefestivalipop, millest kõik aru saavad ja kaasa laulavad. Demokraalikud on sõnad ja isegi vokaal on põrgulikult tavaline, normaalse inimese oma, kiiksudeta, ükskõik kas laulab parasjagu Will Heard, Ed Sheeran või Lianne La Havas.
Biidiks võiks olla sama hästi EDM, ainult sellega ehk vokaalpartiid ei lendaks nii kõrgele. DnB on lihtsalt üks mustritest, mida sellise ultrapopi juures rakendada, ja DnB-d on kasulik rakendada, sest, nagu öeldud, see on hoogne rütmiskeem, mis dikteerib hea tuju ja annab noortele turbot tagumikku. Põhimõtteliselt on see aga staadioni-rock, või siis One Direction, küsimus on stiliseeringus.
Siiani kirjapandu kõlab jälgilt, eks. Aga tuleme korraks juurte juurest ära, ideaalist eemale, klubist välja. See on täiega oluline meinstriimpop aastal 2015. Populismi saaks esitada palju hullemini. Ja enamasti seda tehaksegi vastikult. Ühes eelmises arvustuses ma loetlesin, mis kõik popis valesti on, et isegi vead on igavad, nii et ei hakka ennast kordama. Rudimentalis ei ole midagi valesti. See on hoole ja armastusega (kust mina tean, aga mulle osatakse selline mulje jätta) tehtud tavapop. Lood on perfektse ülesehitusega. Produktsioon rõhutab täpselt õigeid asju, paneme silmad kinni, unustame DnB skeemi ära, see siin on 70ndate, 80ndate, 90ndate, nullindate, kümnendate MOR, mis on disainitud täie teadlikkusega popkunstiteoseks, kus ei ole kohta avangardil, eksperimentalismil, mis iganes zajoobil, see ei vii kuhugi ära. See on catchy, hoiab enda küljes. Kui Anne-Marie laulab "Love Ain't Just A Word", siis see on slogan, mis on sel hetkel omal kohal just sellepärast, et selline lihtlause on popkultuuris omal kohal alati olnud.
Drum'n bass, mida see tähendab? Oli jungle, tuli industriaalne kõlapilt, mis kunagi oli avangard, see nüüd on pop.
Rudimental on paljundus, on šabloon, on Campbelli purk, on grilliõhtu, on korralike noorte klubi, on normaalne tavaline maailm, kus ei ole sõdu ja kui tuleb, siis skaudid astuvad vastu. Idealistlik pildike, aga selliseid on maalinud ka Culture Club, Duran Duran, Spandau Ballet jpt. Poppi on vaja, et oleks autsaidermuusika.
Rudimental on moodne pop, mis on teadlik endast ja eelmistest kümnenditest ja mis jätab mulje järjepidevusest ja sellest, et maailmal on veel mõistus peas. Siin ei ole mingit ängi ega valu ja ei peagi olema.