Arvustus. Mark Kozelek sõnelemas Jesu taustal
Uus plaat
Jesu / Sun Kil Moon
"Jesu / Sun Kil Moon" (Caldo Verde)
7/10
Mark Kozelek, kes esialgu sai indie-ringkondadeks tuntuks ansambli Red House Painters frontmanina, ent kelle põhiprojektiks praegu on Sun Kil Moon, on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud oma vastuolulise käitumise poolest. Tülinorimine ansambliga The War on Drugs, publiku sõimamine muusikafestivalil Hopscotch ja misogüünsed avaldused naisajakirjaniku suunas on sotsiaalmeedias üksvahe kära tekitanud. Pole kahtlustki, et Kozelek leiab endale vaenlasi liigagi hõlpsalt.
Kozelek peab kindlasti lugu aga inglise muusikust nimega Justin Broadrick. Alustas tema kunagi ammu ansamblis Napalm Death, sealt edasi moodustas oma bändi Godflesh ja täna on tema põhiprojektiks post-rock trio Jesu, kelle ampluaa on ambient-elektroonikast post-metalini. Kozelek nägi esimest korda Jesut kontserdil 2004. aastal, seejärel pöördus Broadricki poole ettepanekuga reliisida oma firma alt. 2009. tuligi Jesu "Opiate Sun" välja Kozeleki Caldo Verde leibeli all. Samuti on Kozelek kaverdanud üht Godfleshi laulu ja viidanud Broadrickile ja Godfleshile Sun Kil Mooni eelmise albumi "Universal Themes" avaloos "The Possum".
Oli vaid aja küsimus, millal Broadrick ja Kozelek loomingulised jõud ristavad. Käesolev plaat kuulutatigi välja juba eelmise aasta suvel ametliku lugude nimekirjaga ja väljalaskedaatumiga. Tõsi küll, kümnes lugu lisati nimekirja septembris.
Jesu ja Sun Kil Mooni kohtumisplaat jätkab Kozeleki trendi kaugeneda SKM varasemast meloodilisemast stiilist narratiivsema ja isiklikult sõnaohtrama stiili suunas. Algust tehti laulus "Sunshine in Chicago" aastal 2010, järgnesid albumid "Benji" ja "Universal Themes". Uus plaat sisaldab erineva pikkusega palasid, mis kestavad vähemalt kuus minutit, pikim suisa 14-minutiline. Broadrick teeb muusikalised taustad ja Kozelek lisab oma laulva-kõneleva vokaaliga toetatud lüürikat.
Avalugu "Good Morning My Love" alustab albumit metalse saundiga shoegaze kitarridega ja kõige meeldejäävaim fraas kõlab: "What does rekindle mean?". Tundub, et isegi nii pahur looja nagu Mark Kozelek on sisimas paadunud romantik, nagu on kosta ka laulust "A Song of Shadows". Säilib aga teravmeelsus, "Last Night I Rocked the Room Like Elvis and Had Them Laughing Like Richard Pryor" väärib mainimist oma tiitli poolest ja Kozelek loeb ette ka fännikirja Singapurist, lubades isegi krediiti laulukirjutamise eest. "America's Most Wanted Mark Kozelek" jällegi sisaldab fännikirja Inglismaalt. Mujal avaldab Kozelek austust varalahkunud Yesi basskitarristile Chris Squire'ile tabavalt pealkirjastatud laulus "Fragile" (teatavasti Yesi üks albumipealkirju) ja Nick Cave'i traagiliselt hukkunud pojale laulus "Exodus".
Broadrick varieerib oma muusikalisi seadeid, liikudes metalsest kingapõrnitsemisest hüpnootilise elektroonikani ja vahest kombineerides päris osavalt ka kitarre elektroonikaga ("Father's Day", "America's Most Wanted…"). Kui Broadrick alustab plaati oma post-metal saundiga esimeses kolmes laulus, viimased kaks lugu jätavad kitarri kõrvale ligi 24 minutiks. "Exodus" on ehk kõige paremini realiseeritud, analoogsaundiga trummimasina ja klaveri kombinatsioon on meeldivalt kõhe, "Beautiful You" ambientlik foon varieerub 14 minuti jooksul minimaalselt ja kogu asja kannab lõpuks välja ikkagi Kozelek.
Kui välja arvata "Fragile", siis Sun Kil Mooni melanhoolse folgi asemel kuuleb Kozeleki vokaali ja lüürikat Broadricki intensiivsema helitöötluse taustal. Kuigi (enamasti) viimase laulu jagu läheb plaat ehk liigagi pikaks, sisaldab Jesu ja Sun Kil Mooni kurioosne kohtumine üksvahe kõitvaid momente.
Toimetaja: Kaspar Viilup