Arvustus. Helado Negro mõtisklused oma sotsiaalse mina teemadel
Uus plaat
Helado Negro
"Private Energy" (Asthmatic Kitty)
8/10
Helado Negro pseudonüümi taga peitub Brooklynis baseeruv Ecuadori juurtega Roberto Carlos Lange, kes on tegelikult teinud muusikat ka oma pärisnime ja teiste pseudonüümide all, aga Helado Negrona on ta tänaseks salvestanud viis albumit. Neljanda albumi "Double Youth" (2014) tuur osutus kaunis väsitavaks ja samal ajal hakkas ladina-ameeriklane enda ümber märkama ka rassilisi pingeid, eriti seoses politseivägivallaga mustanahaliste vastu. Lange hakkas ise mõtisklema oma identiteedi üle ja kirjutama uusi laule. Need laulud said valmis juba 2015. aasta alguseks, aga Helado Negro läks uute lugudega tuurile ja jälgis publiku vastuvõtlikkust nende suhtes, tehes muudatusi ja parandusi seal, kus vaja. Uued laulud said viimaks uuesti salvestatud käesoleva aasta jaanuaris.
"Private Energy" on Helado Negro seni kõige kuulajasõbralikum album. Abstraktsemaid elektroonilisi sihte tema varajasest loomingust kohtab instrumentaalvahepalades koondnimega "Obra", kus kuuleb nii midagi elektroonilise orkestriproovi sarnast kui ka digitaalseid krudinaid ja pehmeid ambient-helivoogusid. Kõik need suunad kohtuvad palas "Obra Cinco", mis ka plaadi lõpetab. Muidu aga serveerib Lange elektroonilist indie-poppi, kus elektrooniline instrumentatioon võib kohtuda orgaanilisemate pillidega, aga isegi elektroonikas on piisavalt orgaanikat. Mõjutusi esineb nii ambiendist kui ka dub´ist ja hiphopist.
Kõige enam paneb ehk tähele Lange vokaali, mis varieerudes manavate madalnootide ja võbelevate falsettide vahel mõjub kummastava kruunimisena. Mängulisemat sorti elektroonilised arranžeeringud annavad sobiva tausta laulukirjutajale kombata oma identiteedi ja "mina" kõige haavatavamaid aspekte, ta teeb seda nii hispaania kui ka inglise keeles. "Young, Latin and Proud" (vt allpool videot) on kergelt psühhedeelse dub-pop varjundiga (nagu Peaking Lights "Luciferi" plaadil) eneseaustuse manifest ladina-ameeriklastele USAs, kellel kindlasti põhjust muretseda tänases rassiliselt pingestatud kliimas.
Kui Helado Negro ka tempot natuke krutib, nagu näiteks palas "Transmission Listen", on tulemuseks pigem mahedalt vunkiv vibratsioon, mitte kutse tantsule. Muusikaliselt väljendab Lange ennast enesekindlalt, aga mitte liigselt peale pressides. Isegi veidi käredamad helitekstuurid (nagu palas "Mi Mano") on pigem kontrollitult abrasiivsed. Ühest küljest on Roberto Carlos Lange enesekindel oma muusikalistes võimetes, aga ebakindel oma sotsiaalse mina suhtes. Tulemuseks on sedasorti elektrooniline pop-plaat, mis on kindlasti isiklik, paratamatult veidi poliitiline, aga igal juhul üsna kõitvalt realiseeritud.
Toimetaja: Madis Järvekülg