Arvustus, Igor Garšnek: Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm „Eesti kuningriik”
Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timmi verivärske album „Eesti kuningriik” sulandab akustilistel pillidel erinevaid stiilidimensioone bluegrass’ist ragtime’i ja proge-rock’ini.
Need kaks kitarristi – Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm – on meie kitarriheeroste seas kindlasti ühed tuntumad. Nõgisto muidugi ansamblitest Ruja ja Led R ning Tõnu Timm (hüüdnimega Tõun) Jäääärest. Ent nende akustilise duo koos salvestatud plaadil „Eesti kuningriik” on kummagi muusiku ampluaa tavalisest kitarrist mõnevõrra kaugemale laienenud – Nõgistol bluegrass mandoliini ja Timmil pedal-steel kitarri ning teistegi üsna eksootiliste instrumentide suunas. Pealegi mõlemad ka laulavad oma lugusid.
Kõnealune album pole oma 13 looga küll eriti pikk (41:26), kuid hästi värvikas ja (suuresti ka tänu humoorikatele tekstidele) muhe ja mõnus kuulamine igal juhul. Kuid mitte ainult.
„Eesti kuningriigi” plaati kuulates võib jääda mulje, et need mehed lausa naudivad n-ö muusikalisi stiilimänge. Näiteks selle CD nimilugu on oma stiilileksikalt kombinatsioon 1970. aastate proge-rock’ist ja bluegrass’ist, see-eest Tõnu Timmi lühike instrumentaal „Bear Creek Rag” mõjub pesuehtsa New Yorgi klubimuusika ragtime’i-klipina.
Kui midagi eraldi ja vaimustavat selle plaadi lugudest välja tuua, siis kindlasti „Maailm veel kui oli noor” (Jaanus Nõgisto muusika ja sõnad). Esmakuulamisel võib see mõjuda kui romantiline ballaad, aga keerulised harmooniajärgnevused viitavad siiski Ruja 1970ndate lõpu lugudele à la „Üle müüri” jt. Samas on Tõnu Timmi vokaal siin kuidagi endassepööratud, aga sellele vaatamata n-ö trubaduurlik.
Kuulamapanev leid on ka „Kõpu meestelaul”, mille muusika autoriks on siiski kantrilaulja (täpsemalt Texas country staar) Steve Earle. Aga Anzori Barkalaja ja Jaanus Nõgisto sõnad on küll sellised, et Earle’i loost on saanud tõeline Hiiumaa meremeeste „lorilaul”.
See-eest „Päikeselinn” (tekst ja muusika Jaanus Nõgisto) on vastukaaluks n-ö stiilipiiride ülene lugu, mis kõnetab kuulajat oma romantilise aura ja poeetilise tekstisõnumiga. Erandiks on ka „Lõppematu jää” (Tõnu Timm / Andres Noormets), mis kõlab plaadil ainsana bändiseades (lisajõududeks Rein Joasoo trummidel ja Argo Toomel kontrabassil).
On see nüüd näitaja või mitte, aga väidetavalt on „Eesti kuningriik” momendil Eesti plaatide müügitabelites päris tipus.
Toimetaja: Igor Garšnek