Arvustus. Endassesüüvivad Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm
Uus plaat
Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm
"Tuleviku pärimused" (ise välja antud)
9/10
Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timmi esimene ühine album “Eesti kuningriik” ilmus täpselt kaks aastat tagasi. Juba toona rõhutasid mõlemad mehed, et tegelikult salvestati ühe hooga laule lausa kahe plaadi jagu, kuid ometi tuli uut plaati oodata üsna kaua.
Ehkki me ei tea, kas ja kui palju toona linti mängitud lugusid nüüdsele plaadile jõudis, tuleb nentida, et “Tuleviku pärimused” on eelmisest albumist siiski mõneti teistsugusem. Ja seda hoolimata sellest, et vastne kauamängiv jätkab nii kõlapildilt kui ka üldiselt tonaalsuselt eelmise plaadi sissetallatud loomulikku ning orgaanilist rada.
Nõgisto ja Timm on jäänud suuresti küll nii senise – ja õigupoolest ka veidi eksootilise – instrumendivaliku (peamiselt Weissborn, pedal-steel kitarr ning bluegrass andoliin) kui ka stiilipaleti juurde, ent “Eesti kuningriigi” kõrval on “Tuleviku pärimused” ehk siiski kraadivõrra mõtlikum ja seega ka mitmekihilisem.
Kuid hoolimata teatavast enesessesüüvimisest või sellestki, et võrreldes eelmise albumiga on nüüdsel rohkem meisterlikke instrumentaalpalasid (“Päris viimased muinasjutud Roosi Natalile”), leiab “Tulevikupärimustelt” ka terakesevõrra uuema aja iroonilist lorilaulu (näiteks “Perspektiiv”).
Igatahes on Tõnu Timmi ja Jaanus Nõgisto duo näol jätkuvalt tegemist Eesti muusikamaastikul üsna erandliku ja põneva nähtusega, mida ei ilmesta pelgalt põnev pillipark, meisterlik instrumentide valdamine ja isikupärane stiilide segamine, vaid ka üsna eriline tunnetus. Tunnetus, milles on küll tubli annus kaugete maade muusikate eksootikat, ent mis on samas ülimalt eestilik.
Toimetaja: Kaspar Viilup