Arvustus: ümbersünd Simian Mobile Disco värvilisel planeedil
Uus plaat
Simian Mobile Disco
Whorl (ANTI-)
7/10
Londoni muusikute ja produtsentide James Fordi ning Jas Shaw projekt Simian Mobile Disco on selle nime all electro-house-muusikat viljelenud juba ligi kümme aastat. Lähiminevikku mahuvad koostööd juba legendistaatusesse tõusvate artistidega nagu Roman Flügel või Bicep, andes aimu SMD praegusest suunast. Peavoolu tantsumuusika sooritused jäävad “Temporary Pleasure” (2009) aega ning võrreldes eelmise albumiga “Unpatterns” (2012) on loobutud ka vokaalist.
Neljanda stuudioalbumi “Whorl” helikeel pakatab kirkast, harmoneeruvast värvigammast. Rütmiliselt progresseeruvad palad kulgevad nii konkreetsemat tech-house’i kui ka sihitumaid ja meditatiivsemaid radu. Abstraktset joont on senisest enam. Need kaks suunda mõjuvad albumil sünergeetiliselt, sest nüansseeritus ja koloriitsus läbivad kogu plaati.
Eelkõige meelitab albumi juurde selle kergelt võõristav ebamaine aura, ilus kakofooniline kõhedus. See on kulgemise, mitte jalakeerutamise plaat. Robustset ja toorest rütmiliini ei kuule. Suurepärane põllupealsel festivalil tiksumiseks või üksikule hulkujale varaseks trammisõiduks koju. Ilmselt andis SMD salvestusviis “Whorli” voolavale, tunnetuslikule atmosfäärile juurde, kuna kõik võeti üles arvutita 900 inimese keskel Californias Joshua Tree rahvuspargis ja miksiti kokku alles hiljem.
Kohati võib SMD võluv instrumentalistika kõlada vaid kena taustana. Eriti albumi lõpus hakkab ambientne kulgemine väsitama. “Whorli” esimesed palad “Redshift” ja “Dandelion Spheres” kõlavad sissejuhatusena SMD uue maailma sündi. Need unelevad ja valguvad käigud sobiks kosmilist elu kujutava filmi taustaks, milles planeedi esimesi sünnimärke aeg luubis näidatakse. “Sun Dogs” on juba kindlama kontseptsiooniga, meenutades Boards Of Canadat, Jon Hopkinsit ja Nicolas Jaari. “Z Space” ja “Casiopeia” lähevad tulnukahelidega jällegi liiga kaugele. Enim jäävad rütmilisusele ja tempole truuks “Tangents” ja “Hypnich Yerk”. Seal on SMD minimalism oma ilu ja fantastika tipus.
“Whorl” lubab sündida uude maailma ja kõlapilt annaks justkui tõotuse, et ka apokalüpsis võib olla veetlev.
Toimetaja: Valner Valme