Arvustus. Mikita, Jürjendali ja Kirikmäe vembulembene ugriambient

Valdur Mikita (Foto: Andres Tennus/ Tartu ülikool)
Margus Haav
2.01.2017 10:40
Rubriik: Uued plaadid

Uus plaat

Mikita, Jürjendal, Kirikmäe
"Iluküsija" (Ambifunk)

8/10

Metsal on oma muusika, niitudel on rütm. Vihmapiisad pladistavad ürgset rütmi. Puud kohisevad pikka eepost, üle nurmede puhuval soojal suvetuulel on salasõnumid, samblast kostub salapärast sosinat, öökull huikab sind ja noorkuul augustitaevas on ka midagi öelda. Loodus räägib, maa kõneleb, ajalugu pajatab. Kuidas neid kuulda? Kuidas mõista? Kuidas vaevukuuldavad hääled kuuldavaks teha, salasõnumid tõlkida.

Kolm isepäist meest tegid nüüd proovi. Kirjanik-semiootik Valdur Mikita, kitarrist-helilooja Robert Jürjendal ja ambientmuusik Kaido Kirikmäe panid aasta lõpus sõnad, hääle ja instrumendid ühte kappi, tulemuseks sõnaline helialbum või pigem heliline sõnaalbum "Iluküsija".

Mikita ronib keelest põimitud rada mööda unustatud maailma, Kirikmäe poetab mikrofoni kastemärga rohtu sitikate jalutusraja keskele, Jürjendal ühendab kitarri saja-aastase tammega. Tähed hakkavad helendama, sõnad särama ja lauseid vormima, mõtted üleannetult uperpallitama. Sürreaalsus koputab klaasile, imbub õhuaknast sisse. Olemise mõte ei saa ehk oluliselt selgemaks, aga ilusamaks küll.

Hüpnootiliselt triivivad helimaastikud, sekka Mikita vaimukad tekstid autori esituses. Huvitaval kombel tuleb Mikita puhul kõige efektsemalt esile tema loomingu vembulembene eksperimentalism. Album tuli ilmale sedaviisi, et Mikita ise valis tekstid, muist rohkem tuntud, teised suisa tundmata ja Kirikmäe ning Jürjendal hakkasid siis improviseerima, ideid muusikaliselt arendama, sõnamänge helidega toetama. On selgelt hoomatavat müstikat, on peent huumorit, leidub ürgset paigatunnetust ja omamoodi kohapatriotismi. Kahe viimasega on päris keeruline tavaliselt, paigatunnetusest võib kergelt saada naiivne pseudorahvuslus, kohapatriotismist etnotsentrism. Selle reha otsa jääb astumata.

"Iluküsija" on algupärane ja õhuline ugriambient, mis triivib omas kindlas suunas ja hoiab eri vormes pakutavat sõnumit õrnale sürreaalsusele vaatamata kindlalt fookuses. Trio ei otsi pärimust arhiivist, vaid enesest. Leiab ja samas loob uue. Eesti muusikas uusi territooriume avastav ning silmapiiri kompav "Iluküsija" on samal ajal krüptiline ja pärani valla, sisekaemuslik ja etniline.

Kuulake.

Toimetas
Valner Valme

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar