Arvustus. Villagersi kontseptuaalne best of
Uus plaat
Villagers
"Where Have You Been All My Life" (Domino)
5/10
Alustame eeldusega, et lugeja ei tea, kes või mis on Villagers. Nad on viis iirlast (eelkõige üks iirlane: Conor O'Brien - VV), kes teevad muusikat, mida sealtkandist ikka tuleb – seda nõndanimetud indie-folki ja kelle mõningast edu saatnud plaate annab välja kuulus Domino plaadifirma. Popmuusikamaailmas teatakse O'Brienit vast kõige paremini Charlotte Gainsbourgile kirjutatud loo "Memoir" järgi ja kui kriitikutel neid kellegagi võrrelda on vaja, siis käivad läbi tavaliselt Bright Eyesi ja Jens Lekmani nimed. Eesti kriitik paneks siia ritta ka Evert And The Two Dragonsi, kelle saundi Villagers vast kõige rohkem meenutab. Kokku kõlab see nagu jutt ühest järjekordsest iiri indie-folk-bändist, mida see, olgu see siis välja öeldud, tegelikult ongi.
"Where Have You Been..." on 2008. aastast tegutsenud ja kolm albumit ilmutanud bändi omamoodi best of. Omalaadne sellepoolest, et plaadi lood on küll nende kolme "päris" plaadi pealt, bändi enda valitud, siis aga... uuesti sisse mängitud. Põhjuseid selleks võib ainult oletada (igavus, rahapuudus), aga mõndagi võiks äkki reeta fakt, et materjali sissemängimine olla võtnud aega täpselt ühe päeva. Fakt on muidugi ka see, et kogumik kõlab uuesti salvestatuna terviklikumalt ja ühtlasemalt kui enamus best of'e, mida ma kunagi kuulnud olen.
Kes on Villagersi eelmisi albumeid kuulanud, see tegelikult pettuma ei pea ja kui nende hulgas on juhtumisi neid, kes end lausa fännideks pidada julgevad, siis nemad peavad plaadi kindlasti ka soetama. Sest lisaks mõningaste mööndustega uuele materjalile on seal ka üks peaaegu päris uus lugu. Sama ülalmainitud Gainsbourgile kirjutatud "Memoiri" on nüüd siis võimalik ka Villagersite versioonis nautida. Jah, nautida, sest see on ka üks plaadi parimaid. Ettepoole võiks vast tõsta ainult "Courage'i", mis oli ka kevadel ilmunud "Darling Arithmeticsi" meeldejäävamaid. Positiivsetest momentidest väärib veel äramainimist "The Wavesi" seitsmeminutine lainetus, mille instrumentaalpartiid, eriti loo algul, ei meenuta midagi muud kui Dragonsite Erki Pärnoja äsjailmunud "Himmelbjerget" plaadi materjali.
Aasta üks esimesi plaate on täis nauditavaid momente, aga tervik jääb paraku kahvatuks. Paneb "Himmelbjergeti" uuesti peale ja jääb uusi üritajaid ootama.
Toimetaja: Valner Valme