Arvustus. Kesktee-kokkuvõte Tõnu Aare meelelahutajakarjäärist
Uus plaat
Tõnu Aare
Autoportree - Instrumentaalid Vol. 1 (Pootshaak OÜ)
6/10
Kunagise menuansambli Apelsin juhtfiguur, kitarrist ja energiline show-man Tõnu Aare on hakanud oma senise loomeperioodi helipanust tasapisi kokku võtma ja on väljastanud esimese kogumiku tuntud ja vähemteada instrumentaalpalade 40-aastasest kõlaperioodist. Sõnad ja numbrid kõlavad uhkelt ja kahtlemata on Aare üks vitaalsemaid igiliikureid meie pillimeeste nukravõitu vanuseklassis, kus elukaar ja ramm on kustunud paljudelgi liiga vara.
Aare trumbiks on ilmselgelt Apelsini tipp-periood 70ndate lõpust, mil uudsed stiililaenud ja eriti just värskekõlalised, "välismaised" saundid said usutavaks nimetatud peolõvide põlishittide läbi. Eesti popmuusika vaieldamatu instrumentaal-monument "Igatsus" särab endiselt ja on nauditav originaalkujul ka käesoleval kogumikul. Näiteid Apelsini alg- ja üleminekuaegadest on veelgi: hüper-kantriküte "Western" ja juba 80ndate vupliaegne komöödiarada filmile "Keskea rõõmud".
Mis aga peotorti veidi maitsevaesemaks teeb, on kogumiku ebaühtlust süvendav kontrast retropalade ja hilisemate taastöötluste vahel. Paljud lood on läbinud uuenduskuuri, saades selga märksa poleerituma ja seetõttu ka ajalootuma kuue, mille kunagised ajastuvärelused on hüljatud euroremondi kasuks. Arusaadavalt pole kunagine pillipark ja omaaegsed vaesed võimalused võrreldavad tänapäevaste luks-tehnoloogiatega ja looja soov šedöövreid ideaalilähedaselt finaliseerida on mõistetav. Üldtulemus on siinkohal taandatud siiski kergekoelisele pubitasandile, milles võidavad sirgjoonelist meelelahutust eelistavad kuulajad - ajaloohuvilised nostalgiahipsterid on jäetud seekord kaevetööde tõelistest muinasleidudest kõrvale.
Hea uudis on aga see, et Tõnu Aare instrumentaal-odüsseiale on oodata ka järge ning lootuseks jääb, et järgmine seeria paljastab kuulajatele ka arhiivide tõelised saladused, milleks Eesti Raadio fonoteek ja Apelsini omaaegsed soodsad võimalused raadio stuudiotes vabakäeliselt tegutseda on rohkelt ainest jätnud. Kuraatorikäsi kõige selle edastamisel ka tänapäeval haaravasse formaati oleks aga rohkem kui abiks.
Toimetaja: Kaspar Viilup