Arvustus: Aphex Twini ja Thom Yorke’i kaksikelektroonika
Uued plaadid
Aphex Twin „Syro“ (Warp) 6/10
Thom Yorke „Tomorrow's Modern Boxes“ (Bittorrent) 7/10
Vaevalt Aphex Twini ja Thom Yorke’i uutelt plaatidelt midagi uut oodata oli, aga avastasin hiljuti, et kumbagi pole Youtube’is, ja kui Tuubis, maailma kõige avalikumas kohas juba midagi keelatud on, siis tahaks muidugi teada, mis seal nii erilist on. (Mõned lood siiski mõlemalt leiduvad, mõned on lisatud ka arvustusele, tõsi, mõned neist on mitteametlikud või alternatiivsed versioonid. Albumeid tõesti pole, kuid kas nad on just keelatud, või lihtsalt pole rohkem üles riputatud, ei julge oma pääd anda - toim.)
Sajandi üheks suurimaks geeniuseks nimetatud Aphexit vist eriti ei huvita muusikategemine. Mäletan, kuidas käisin ta kontserdil ja see koosnes siis diivanil lösutavast Twinist, kes vahel vajutas mõnda nuppu, kuid suurema osa ajast ilmselt vaatas arvutist pornot.
„Syro“ on Twini esimene plaat pärast 13 aastat. See ei tähenda, et ta ei ole vahepeal midagi teinud. Tegelikult muusikat talle meeldivat väga teha, ei meeldi lihtsalt turustamispool. Räägiti, et ta on elektroonikaprojekti The Tuss taga, ja vana tuss olevat pannud Ebay'sse ka plaadi „Caustic Window“ haruldase vinüülkoopia, mis osteti lõpuks 46 300 dollariga. Twinil on ka uus naine.
Uue albumiga videot ei kaasne. Lugude nimed on mingid numbrite ja tähtede kombinatsioonid, nagu paroolid, ja needki sai esialgu netis teada vaid jälgedekaotamistehnoloogiat Tor kasutades.
Plaat on Twini sõnul tema kõige popim ja see läks ka Suurbritannia ja USA albumitabelites tema karjääri kõrgeimatele kohtadele. Räägiti, et Twin teeb plaadil ka häält, kuid võrreldes kunagise alasti piimaautooodiga „Milkman“ on ta siin paksu vokoodrimetsa taga.
Avalugu ja singel „Minipops 67“ on ilmselt plaadi kõige popim. Just sellisena võiks kõlada Twini meloodiaorkaan „Windowlicker“, kui ta sihilikult teinuks selle poole tagasihoidlikumana. Järgmine pala, 10-minutine „Xmas“ on põhimõtteliselt avaloo koopia. Ääretult meeldiv, aga mitte väljakutsuv. Ka järgmised kaks pala on sellised, või ehk vaid veidi jazzilikumad, ja alles viies on esimene korralikum techno, hööveldav tantsulugu, mida võiks vabalt ka klubis mängida.
Siis tuleb ka tüütu „Circlont14“, selgub, et Twini uus naine on posti teel tellitud pruut Venemaalt (nimilugu), ja Twin endiselt kinni jungle’is.
Kuigi albumiga videot ei kaasne, võib sellena või vähemalt vahelülina ette kujutada Atoms For Peace’i „Ingenued“, milles Aphexi patsiga Yorke tantsib „Aknalakkuja“ Aphexite sammudega.
Ka Radioheadil, kes tunnistanud avalikult Aphexilt laenamist, ei ole ammu plaati ilmunud (tervelt kolm aastat, jumal tänatud - toim.), kuid ega Yorke ju diivanil lösuta.
Tema sooloplaate (ilmunud nüüd tervelt kaks - toim.) tuleb muidugi õigesti kuulata - üritasin Yorke’i 2006. aasta debüüti hiljuti avalikus kohas valjult kuulata, ja kuigi mind ümbritsesid muusikasõbrad, oli mul selle mingi loo hala pärast piinlik. Siis panin muusika ruttu klappidesse ja kõik oli jälle korras.
Kui Aphex annab harva intervjuusid, aga ikkagi annab, siis Yorke ei ole uue plaadi kohta veel midagi öelnud. Aphexist (43) mõni aasta vanema Thomi (46) uus plaat ilmus kisa-kärata torrent'is ja edetabelites ei kajastunud, kuigi nädalaga olevat seda tõmmatud miljon korda. Kõrvaklapiplaat on ka see. Loomulikult on produtsent taas Nigel Godrich.
Esimesed kaks läptopilaulu on sarnased poolkiired, meloodiat ja refrääni nappivad, ja väheüllatavad, kuid tõstavad seetõttu esile brianenoliku rütmitu „Interference’i“. Ka jõulise klaverikäigu ja hiljem 2-step'i rütmiga „Mother Lode“ jääb meelde. „Hollow man, hollow hand puppet, where's the applause when you need it?“ laulab Thom selles kurbade klounide loos.
Uue plaadi piinlik enesepiitsutamislugu võiks olla „oh my god, oh my god, all my life is sin, sin, sin“ ridadega „Truth Ray“. „There Is No Ice (For My Drink)“ on 7-minutine instrumentaalne techno Speedy J stiilis, aga tantsida oleks selle järgi kõle, sest oleksite ilmselt ainus inimene tantsupõrandal. Kell 6 hommikul. Rõskete kiviseintega baaris.
Sümpaatsed on ka plaadi kaks lõpulugu, eriti „Pink Section“, äärtest murenev ja sõnadeta, kuid Thomi falseti ingellikumale poolele rõhuv pala, mis meenutab Radioheadi „Treefingersit“.
Tegelikult on ju väljas ka lausa Yorke’i kaksikplaat, Phil Selway uus, millel Radioheadi trummar laulab täiesti Yorke’i häälega. See on veidi hirmutav.
Muide, Aphex nimetas Radioheadi kunagi nõrgaks.
Hiljem on ta siiski Jonny Greenwoodiga koos esinenud.
Toimetaja: Valner Valme