ERMil tuli oma maja oodata ligi sada aastat
Kõik senised aastad ajutistel pindadel tegutsenud ja Eesti rahva ajalugu talletanud Eesti Rahva Muuseum (ERM) sai unistuse täitumisse kindlamalt uskuma hakata alles viis aastat tagasi, kui toonane valitsus teatas, et uus maja tuleb, saadakse selleks siis oodatud euroabi või mitte.
See, mida oli oodatud mitu inimpõlve, juhtus 2013. aasta märtsis - Tartus Raadil algas ERMi uue hoone ehitus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
1909. aastal asutatud ERM oli mööda Tartut laiali: sõjajärgsest ajast alates olid peamaja ja hoidlad Veski tänava endises kohtuhoones, püsinäitus raudteelaste endises klubimajas ning osa kogusid ja näituseid Raadi endises mõisakompleksis.
1993. aastal sähvatas lootusekiir, kui ERMi uue hoone arhitektuurikonkursil valiti parimaks Pärnu arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand "Põhja konn". Muuseumimaja oli kavandatud Tartusse Toomemäele. Ideeks see jäigi.
Kümme aastat hiljem langes uus otsus - ERMi maja tuleb Raadile. Veel kolm aastat hiljem said arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane rõõmsa uudise, et ERMi maja arhitektuurikonkursi võitis nende eskiisprojekt "Mälestuse väli". Ent siis tuli majanduskriis ning küsimus, kas Eesti suudab ligi miljardikroonist hoonet püsti panna. Abi asuti otsima Euroopast, kuid tulutult.
"Praegu ehitatakse kas teemamuuseumi, kõige rohkem kunstimuuseume või teemakeskseid parkmuuseume või teaduskeskusi," selgitas ERMi toonane direktor Krista Aru. "On arusaamatu, miks üks riik ja rahvas praegu, 21. sajandil alles tegeleb sellega, et tahab ehitada oma rahvusmuuseumi".
Siis teatas toonane kultuuriminister Rein Lang valitsuse kindla seisukoha, et kui Euroopast raha ei saa, ehitatakse ERM riigi raha eest.
Aastal 2013. pandi ERMile nurgakivi, asjad hakkasid liikuma ning ERMi päris oma maja kerkima.
Toimetaja: Karin Koppel