Sel reedel Sirbis aktivism
Tutvustame 12. augustil ilmuvat Sirpi.
MARGUS OTT: Me oleme pagulastega ühes paadis
Üks väga levinud imaginaarne võte, millega juhitakse inimeste tähelepanu eemale oma objektiivsetest klassihuvidest, on vaeste või keskmike gruppide väljamängimine üksteise vastu. "Õpetajad, vaadake, kui palju arstid teenivad!", "Arstid, vaadake, kui palju veoautojuhid teenivad!", "Veoautojuhid, vaadake, kuidas pagulastele ja töötutele niisama raha antakse!" jne. Ja isegi kui nende gruppide keskmiste palkade vahel on tõepoolest erinevusi, siis see kahvatub nende ning ülirikaste sissetuleku erinevuse kõrval. Nõnda nad tegelevad imaginaarsete, väljamõeldud eemuste ja taamustega ning see ei lase neil üksteisega koostööd teha, et mahendada ülirikaste eelisseisundit. Nood aga jagavad ja valitsevad. Ometi reaalselt on 99% ühiskonnast suuresti sarnaste majanduslike huvidega, nii et ka meie oleme pagulastega ühes paadis.
KAUPO VIPP: Sissivõitlus globaalriskidega
Vaid kasumile orienteeritud ettevõtluse loomulikust globaalsest arengust ei tasu hakata vandenõuteooriaid kokku punuma. Siiski on vohav majandusliberaalsus muutnud olukorra kogu planeedil ebanormaalseks: riike korrumpeerivaks, inimeste tervist ja elukeskkonda lammutavaks, arutult toormeid raiskavaks ning põliskultuure hävitavaks. Näib nagu olekski kultuuritraditsioonid viimaseks tõsisemaks takistuseks ideaalse tarbija vormimisele, kes peaks reklaami ning massimeedia poolt täiuslikult manipuleeritav olema. Aktiivsem vastuseis kujunenud olukorrale on aga vormunud hoopis inimeste elukeskkonna- ja tervisemuredest. Samuti on tajutud, et ülitsentraliseeritud süsteem on isegi eneseloodud olukorra jätkusuutlikkuse mõttes ülimalt riskantseks muutunud, kuna iga tõsisem tõrge globaliseerunud transpordi- või rahandussüsteemis paneks kõik selle väljakujunenud varustusliinid kokku kukkuma.
KAAREL TARAND: Kliimakatastroof nimega Trump
Trumpi keskkonnaohtlike lubaduste rivi on pikk, kuid arvestades, kui kaua ja kui vastuolulisi jutte see mees on ajanud, ei või kindel olla, et ta mõne osas homseks taas ümber pole mõelnud. Igal juhul näib Trump toetavat kõike, mis on seotud fossiilsete kütuste massiivsema kasutamisega nii USAs kui mujal. Eriti innukalt räägib ta sellest energiatööstuse aladel, kus naftapuurimine ja söekaevandused on põhilised tööandjad. Obama poolt lõpliku keelu saanud Keystone’i naftajuhtme taastamine, emissioonipiirangute lõpetamine, Pariisi kliimaleppest taganemine, söetööstuse restruktureerimine ja laiendamine on vaid mõned märksõnad, mille puhul sõnadest tegudeni jõudmine kiiresti vähendaks inimkonna ja kõige muu eluvõimalusi planeedil.
PRIIT SUVE: Politsei inimlikkuse tagab avatus
Sirbi 15. VII avang "Politseisõda" keskendus ühele hirmsale konfliktile – riigi konfliktile oma elanikega. Läbi lillede, kuid arusaadavalt küsiti: mis põhjustab raskete tagajärgedega politseivägivalda ja ebaadekvaatset käitumist? Viidatud absoluutarvud on üsna hirmuäratavad. Vähemalt näiliselt tundub, et tegemist on politsei ja teatud ühiskonnagruppide (USAs näiteks mustanahalised) vahelise konfliktiga. Rahvusvaheline press vahendab päris tihti politsei vägivalda rõhutavaid uudiseid. Arenenud riikidest on politsei ja elanike kokkupõrgetega ilmselt enim tähelepanu pälvinud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa. See osutab vajadusele avada ühiskonnas ilmnevate vägivaldsete konfliktide konteksti ja politsei rolli nendes.
MARE TRALLA: Kas see on ikka veel aktivism?
Pagulaste ja immigrantide teema on kuum kõikjal Euroopas, see tekitab emotsioone nii marurahvuslastes kui inimõiguste eest võitlejates. Jõulude ajal rääkisin ühe Eestis elava sugulasega, kes ennast tolerantseks inimeseks peab, aga üliemotsionaalselt mind ründas, kuna ma osalen aktivistlikus tegevuses migrantide kaitseks. Üritasin talle seletada, et pärast II maailmasõda oli tuhandeid Eesti põgenikke, kelle käekäik sõltus sellest, kas neid võeti vastu või saadeti Nõukogude Liitu tagasi; et ka neil ei olnud mingit vara, millest elada ega normaalseid õigusi. Selle peale sai mu sugulane veel eriti pahaseks, sest ma ei saavat aru, et Eestis on jube probleem, neid on nii palju sisse lastud ja nad varastavad nööridelt kõigi eestlaste puhast pesu, sest ei taha ega suuda ise oma pesu pesta. Küsisin, siis, kas ta ise on mõnda pagulast kohanud. Vastus oli ei. Selles ongi probleem: puudub inimlik kontakt.
Intervjuu linnaaktivist Teele Pehkiga
Linnakeskkonna kujundamine algab poliitika ja strateegia mõjutamisest. Kuidas aga sekkuda loomisprotsessi juba rohujuure tasandil, eriti ühiskonnas, kus aastakümneid on harjutud suud pidama ja edasi teenima? Alates 2000. aastatest on linnaaktivistid tegelnud rattakultuuri edendamise, tänavakunsti, seltsiliikumise ja tänavafestivalide korraldamisega, aga viimasel ajal ka kohtuskäimiste, elukeskkonna eest võitlemise, koosloomise ning Tallinna merele avamisega. Paljude nende liikumiste ja sündmustega on seotud olnud ka Teele Pehk, kellest on kujunenud aktiivse kodaniku võrdkuju. Alljärgnevas intervjuus räägib ta, mis seisus on linnas aktiivsus, kuidas vormida elavat inimkeskset linna, kuidas koosluua ja jõuda otsustajateni.
Arvustamisel
Sofi Oksaneni romaan "Norma"
XXX Tallinna rahvusvaheline orelifestival ja
Viljandi pärimusmuusika festival
Pärnu Suveteatri "Klarissa kirjad" ja Endla teatri "Pao-pao. Kuldse Trio lood"
Mängufilm "Tondipüüdjad"
Toimetaja: Rutt Ernits