Kultuuritöötajate palgafond kasvab 3,3 protsenti
Valitsus kinnitas tuleva aasta riigieelarve, milles kasvab ka kultuuritöötajate palgafond - algselt spekuleeritud kahe protsendi asemel on tõus 3,3 protsenti.
Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk peaks aastaks 2020 jõudma Eesti keskmisele tasemele - nii näeb ette kultuuripoliitika alusdokument, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et eelmisel aastal õnnestus tõus saada 13,5 protsendini. "Miinimumpalk kasvas 730 pealt 830 peale - selle jaoks oli vaja, et riigieelarvest eraldati kaks miljonit eurot, kuid me leidsime ka oma vahendeid sinna juurde."
Lisaks sellele tuli möödunud aastal riigireformi käigus koosseisusid vähendada 1,4 protsenti. Sel aastal kohustuslikke koondamisi ei tule.
TALO juhatise esimehe Ago Tuulingu sõnul enam koondamiste arvelt töötasu tõsta võimalik ei ole. "Teistel sektoritel ehk on, kuid vaadata näiteks õpetajaid ja vähenevat laste hulka, kuid ministri arvates kultuuris enam koondada ei saa."
Rahandusminister Sven Sester kinnitas ERR-ile antud kommentaaris, et valitsus on jõudnud uuele kokkuleppele, kus kultuuritöötajate palgafond saab lisa suisa 3,3 protsenti.
Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et valitsuse otsustatud palgafondi suurenemine võimaldaks tuleval aastal miinimumpalga tõsta hinnanguliselt 900 euroni. "Riik peab kultuuritöötajate miinimumpalka jõuliselt tõstma, sest vastasel korral ei täida me endale kultuuripoliitika alusdokumendiga võetud kohustusi,“ ütles minister.
Kultuuriasutuste juhid leiavad, et ehkki alampalkade tõstmine on kultuuripoliitika alusdokumendis esikohal, vajavad korrigeerimist ka teised palgaastmed.
Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on pisut vale, et järjest ja järjest alampalka kergitatakse.
"Kultuuri tarbitakse tegelikult ühel teisel põhjusel, et meil on tipud ja talendid - nende pärast vaadatakse telekat, kuulatakse raadiot, minnakse teatrisse," tõdes Allikmaa ja lisas, et korrigeerimist vajaksid just nende inimeste palgad. "Selle tõttu oleks mõistlik, et asutused ise saaksid otsustada, kuidas palgamassi saaks kasutada," ütles ta. "Rahvusringhäälingu poolt vaadates päris oleme me päris kindlasti sunnitud vaatama kogu palgatabelile otsa ja kindlasti teatud puhkudel tõstma mitte ainult alampalkasid, vaid ka teisi palku, mida me aastate jooksul oleme teinud niikuinii."
Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme tõdes, et miinimumpalga tõus paneb tema kui juhi raskesse olukorda. "Tuleb bakalaureuseharidusega laps ning kõrval on doktorkraadiga spetsialist, kelle palgad on aga praktiliselt samad - see pole sõnum, mida mina tahaksin öelda oma alluvatele," nentis Helme.
Lähinädalatel selgub, kuidas kultuuritöötajate palgafond täpselt jaguneb.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Aktuaalne kaamera