Kuidas valmis "Pealtnägija" "Videotelegrammid Pärdile"?
Kui me ajakirjanik Anna Gavronskiga kolmapäeval veidi pärast kella viite õhtul telemaja kohvikus istume, on tema jaoks lõppenud karjääri kõige suurema organiseerimisvaevaga loo tegemine. "Videotelegrammid Pärdile" ehk südamlik videotervitus Arvo Pärdi sünnipäevaks on mõne tunni pärast eetrisse jõudmas ja õhtu tõotab tulla pingelangusest rahulik. Vähemalt seda arvas ta siis.
"Pealtnägija" on ka varem teinud ühiskonnategelaste tähtpäevade puhul portreelugusid ja seda, kuidas tähistada Arvo Pärdi 80. sünnipäeva, hakati arutlema juba enne suvevaheajale minekut, kevadel. Toimetus oli ühel meelel, teha võiks midagi teistsugust, erilist. Kuidas aga üllatada suurkuju, tehes seda ühtlasi väärikalt ja tähendusrikkalt, pakkudes ka televaatajatele huvi ja rõõmu?
Ja siis, ühel nn pealtnägijate koosolekul pakkus Anna: mis oleks, kui paluks tema üleilmsetel fännidel, oma alal tuntud inimestel salvestada videotervitus, kus nad saadavad maestrole oma siirad soovid ja soojad meenutused? "Tee ära!" ütlesid kolleegid julgustavad.
Ajakirjaniku töö tähendab ennekõike suhtlemist-uurimist, analüüsimist, sünteesimist, mõtestamist. Teine kord aga poolteist kuud sadade kirjade saatmist ja ajavahest tingitud unetuid öid. "Videotelegrammid Pärdile" oli just seda teist masti mandriteülene planeerimine.
"Ma sain aru, et Eestis me ei mõista nagu välismaalased, kui müstiliselt tuntud ja kui paljusid on tema muusika liigutanud," räägib Anna kohvikus, vahepeal arvuti kirjakasti kiigates. Muidugi tundus idee suve hakul pea võimatu. Kuidas saada nõusse Keanu Reaves, Jose Manuel Barroso, Paul McCartney, Jaapani prints, Robert De Niro, Christiane Amanpour, Björk; kuidas nendeni jõuda?
Anna sülearvutis on, ühes umbes kümneleheküljelises dokumendifailis nimega "Arvo Pärdi kirja saajad" on punase-mustakirju poolesaja nimega järjestus - tuntud inimesed, kes Pärdi või tema muusikaga on kokku puutunud.
Arvatakse, et tänapäevases suhtluskanalite- ja inimestevõrgustike tihedas globaalkülas on maailmas kahe täiesti võõra inimese vahel umbes kuus tuttavat. Selgus, et Arvo Pärdi sõbrad, olgu nad Jaapanis või Ameerikas, on Eesti ajakirjanikule siiski paari-kolme inimese kaugusel. Seda suuresti tänu Arvo Pärdi keskusele, kust asusid teletegijatega ühte paati toimetaja ja muusikateadlane Kai Kutman ning Pärdi poeg Michael. Riigijuhtide ja ühiskonnategelasteni aitasid jõuda suursaatkonnad. Seega võib nüüd paljastada, et tegu oli mastaapsema saladusega, kui esialgu paistab.
"Hoidsin Annale kõvasti pöialt," rääkis Kutman, kes on pidanud eriti viimasel ajal vastama eriti suurele hulgale intervjuupalvetele mitmetest suurriikide väljaannetest. Seda, et Pärdi 80. sünnipäev on tõesti ülemaailmne suursündmus näitlikustab ühena paljudest BBC Music Magazine, mille septembrikuist kaant ehib maestro ise.
Kui tutvused ja teiste saavutatud kontaktid sihile ei vii, tuleb lihtsalt öeldes usinasti guugeldada. On ilmselge, et Pärdi muusikat enda filmides kasutanud Robert De Niro otsekontakti ei jaga keegi ajakirjanikule (maailma mõistes) väiksest Eesti Rahvusringhäälingust. Kuid samavõrd keeruline on läbi murda ka agentide, avalike suhete juhtide, assistentide ja mainekujundajate ringist. Nende kontakte lihtsalt ei ole enamasti vabalt leida.
"Ma ei ole elu sees nii palju e-maile saatnud," naerab Anna nüüd. Kontakti saavutamise järel nõuab selle hoidmine järjepidevat meeldetuletust ning järelepärimist. "Need inimesed on tõepoolest väga hõivatud," räägib ajakirjanik ning kiikab igaks juhuks taaskord postkasti, ehk on sinna lõpuks potsatanud videotervitus biitlilt, sir Paul McCartneylt. Ei ole.
Anna tunnistab, et tegu ei ole olnud kõige närvesööma loo ettevalmistusega, kuid parajat ootusärevust on paar viimast nädalat pakkunud küll. "Saadad taas meeldetuletuseks kirja; ootad ajavahe tõttu hilise õhtuni toimetuses, et Ameerikasse helistada; siis saabub pärast viiendat kirja teade, et olen kogu aja vale inimesega suhelnud," võtab "Pealtnägija" reporter kannatust kasvatava raja lühidalt kokku. Täna öösel, tunnistab Anna, ta väga ei maganud, sest ootas ka siis pingsalt lubatud teadet McCartneylt.
Et video-sünnipäevakaardil räägivad Pärdi suured austajad, ei saanud üle ega ümber südikast Islandi hõbekõrist. "Tundsin, et ilma Björkita ei oleks lugu päris see," sõnab Anna. Esialgu proovis ta naist tabada plaadifirmade kaudu, seejärel lasi Michael Pärt käiku enda kontaktid. "Saime vastuseks, et meie palvega tegeletakse, aga samas rohkem mingit suhtlust ei järgnenud. Ja siis, eile õhtul tuli mulle Michaelilt kiri "Voila!", kus oligi Björki tervitus!" rääkis ajakirjanik tasaselt muiates.
"Rääkisime Mihkliga (Kärmas - toim), et viis-kuus tervitust on miinimum, millega saame loo teha," tõdes Anna, kui viime teema projekti võimalikule ebaõnnestumisele. Veel paar nädalat tagasi tunduski olukord üsna nukker. Päris mitmel korral tuli uuesti selgitada ka ERR-i olemust ning päritolu. Pärdi nime võib aga mõista lausa võlusõnana, sest kõik, kellega ühendust saadi, teadsid, kes on Pärt.
Oli neid, kes ei vastanud ja neid, kes lihtsalt ära ütlesid, viimaste hulgas näitlejad Sean Penn ja Ryan Gosling, kes ei leidnud enda tihedas graafikus aega. "Robert De Niro ja Keanu Reevesi agentidega oli samuti kirjavahetus, kuid asi jäi kuidagi soiku, mine tea, äkki see veel jõuab mu postkasti," loodab Anna.
Anna sõnul teeb siiski heameelt - peale tervituste postkastist leidmise - see, kui tohutu vaimustusega niivõrd suured tähed olid altid videoid salvestama. "Nagu Hodorkovski ütles: on au sellises projektis osaleda." Ka endine Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso oli pikemalt mõtlemata nõus.
Kui projektis olekski tahtnud osaleda Saksamaa Liitvabariigi president Joachim Gauck, siis tema assistentide ja nõunike arvates ei olnud see parim mõte: hakkavad ju teisedki taolisi palveid esitama. Seega saab Pärt oma teise kauaaegse kodumaa juhilt kirjaliku sünnipäevatervituse.
"Ma olen korra Pärdiga kohtunud, tegin temaga Londonis intervjuu. Kui talle juba korra lähedale pääseda, on ta tohutult sõbralik ja vastutulelik," meenutab Anna. Kuid sellele, kuidas maestro tervituse vastu võtab, ei taha Anna veel mõelda. Lugu on küll armas tervitus elavale legendile Eestis, kuid selle eesmärk on täidetud ka siis, kui televaatajad tajuvad, millise suurkujuga nad samal ajal elavad.
Kusjuures, lisaks üleilmsetele tuntud fännidele ja Pärdi keskuse töötajatele oli salajasse projekti kaasatud ka Pärdi naine, kes koos ülejäänud pereliikmetega pidi hoolitsema selle eest, et maestro kindlasti "Pealtnägija" eetrissemineku ajal teleri ees oleks.
See lugu on tõestus ka sellest, et teine kord tasub kannatlikult oodata ja uskuda, et lubadused täidetakse. Kui Anna meie vestluse järel pärast kella 18 koju jõudis, leidis ta e-kirjakastist viimase kahe nädala oodatuima sõnumi: McCartney saatis video! “Siis läks korralik action lahti,” jutustas Anna järgmisel päeval. Kuna videole oli vaja teha subtiitrid ning välja mõelda nipp, kuidas see juba eetrivalmis saatesse lisada, tuhises üks takso hetke pärast telemaja poole.
"Arvasin et "Pealtnägijas" ei saa enne eetrit n-ö viimase hetke hullust olla, aga läks teisiti,” meenutas Anna muiates. Tõsi, planeeritud kohta klipp ei pääsenud, sest tehniliselt ei jõutud saatefaili taaskord kokku-lahti "pakkida". Pika arutlemise peale leiti lahenduseks lisada biitli videoõnnitlus kohe pärast saate signatuuri. "See oli hea rosin lõpuks, loodan, et inimesed ei olnud veel telerite eest läinud," lausus Anna.
Täna, reedel, toimub Pärdi sünnipäeva puhul Rakveres pidulik kontsert. Anna lausub saladuskatte all, et üllatused ei ole maestro jaoks veel lõpenud, kuid jääb endale kindlaks ning ei paljasta, kes oli see maailmakuulus ühiskonnategelane, kes samuti oma kirjalikud õnnitlused saatis.
"Vastame oma töös iga päev üle maailma tulnud küsimustele ja intervjuupalvetele, aga me ei mõtle sellele, kui palju Pärti teatekse ja austatakse. Klipp andis taaskord aimu ta muusikaleviku mastaapsusest. Peame teda siin Eestis kõik omaks ja kalliks, aga tegelikult on ta tohutult paljudele oluline," rääkis Kai Kutman Pärdi keskusest oma mõtetele pärast "Pealtnägija" lõigu vaatamist.
Toimetaja: Rutt Ernits