Pokumaa suitsusaun köeti UNESCO teate peale kuumaks
UNESCO kandis Vana-Võromaa suitsusauna vaimse pärandi esindusnimekirja, mille eesmärk on tutvustada põlvest-põlve edasi kantud kombeid, mida kogukonnad tänapäevani tähtsaks peavad. Kuna vana traditsiooni järgi oli maarahval saunapäev neljapäeval, köeti täna Pokumaa suitsusaun kuumaks.
Pokumaa saunaeit Mariina Kõller tegi kerisele tule alla juba hommikul, kohe pärast UNESCO-uudise kuulmist. Tunde hiljem hakkas saun alles vaikselt looma, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Vaatame, mis ta näitab. /.../ Siin on veel tuld maailm, ei tohigi rohkem peale panna, muidu saab alles öösel sauna," arutles Kõller.
Kui söed ära põlevad, jääb saun veel tükiks ajaks seisma ning alles õhtuhämaruses saab hakata leili viskama.
Igal suitsusaunal on oma iseloom. "Selle sauna iseloomu ma enam-vähem tean. Ma tean, et talvel on temaga keeruline, suvel läheb hõlpsasti. Aga saun on mu jaoks sama tähendusega mis leib, verivorst - selleks peab olema aega ja rahu, kõike peab aegamööda tegema ja midagi ei saa teha kõrvalt või teiste tegevuste vahelt," selgitas Kõller.
Erinevalt paljudest muudest suitsusauna traditsiooniga paikadest on see tava püsinud Lõuna-Eestis elusana tänapäevani ning mujal on see säilinud enamasti üksikute turismiatraktsioonidena.
"Aga see, et pered endale uusi suitsusaunasid ehitavad, lubab loota, et meie kombed püsivad edasi," märkis Vana-Võromaa suitsusauna koostöökogu infojuht Külli Eichenbaum.
Tegelikult on UNESCO otsusel kohaliku suitsusauna teemast ka laiem tähendus. "UNESCO nimekirja pääsemine ja tähelepanu paneb võrokesi kindlasti laiemalt mõtlema oma kultuuripärandi peale," arvas Eichenbaum.
Mitu aastat kestnud suitsusauna viimine UNESCO-sse on Võrumaa jaoks olnud kümnendi projekt ning nüüd seisab väike sutsusaunake ühes reas seto leelo, kihnu kultuuriruumi, Tallinna vanalinna ja üldlaulupeo traditsiooniga.
Toimetaja: Merili Nael