Kirjaniku ja kunstniku palga konkurss: viis kunstnikku ja viis kirjanikku saavad riigi palgale
Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv ja Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu kuulutasid täna välja kirjaniku- ja kunstniku palga konkursid. Avaldusi saab esitada novembri lõpuni. 2016. aastal hakkavad viis kunstnikku ja viis kirjanikku saama brutopalka 1005 eurot kuus.
Kirjanikupalgale võivad kandideerida kirjanikud või tõlkijad. Kandideerimiseks tuleb esitada loominguline biograafia, viimase viie aasta loomingu ülevaade, ülevaade olulisematest meediakajastustest ja järgneva kolme aasta loomingulised eesmärgid.
Kunstnikupalgale võivad kandideerida kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased ja kriitikud. Kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega; loominguline biograafia, mis sisaldaks ülevaadet viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest ning viimase viie aasta loomingu portfoolio.
Üle kaheksa aasta kirjanike sotsiaalsete garantiide eest võidelnud Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv meenutab, et juba 1920. aastal hakkasid Tuglas, Visnapuu ja paljud teised kirjutama kirjaniku palgast. Sinijärv toob näiteks meie põhjanaabrid, kellel analoogne meede juba kasutusel.
„Soomes on ta tugiraha, Rootsis on erinevad stipendiumid, Norras on ta garanteeritud sissetulek,“ rääkis Sinijärv AK-le. „Nende ühine joon on see, et kui sa seda tüüpi sissetulekut saad, siis kaasnevad sellega samasugused sotsiaalsed garantiid nagu teistel tööd tegevatel inimestel, sinu pealt on maksud makstud.“
Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu ütleb, et kirjaniku- ja kunstniku palga puhul ei ole tegemist uute hüvede leiutamisega, vaid senise ebaõigluse kompenseerimisega.
„Teoste näitamise kui sellise eest kunstnik ju tasu ei saa,“ selgitas Allsalu. „Projektipõhised toetused ja kultuurkapitali toetused mis on väga olulised ja tänuväärsed, on siiski väga sageli suunatud teostamisele, materjalide ostmisele, teoste transpordile, millegi korraldamisele jne.“
Kunstiteadlane ja kriitik Rebeka Põldsam ütleb, et säärane palk võib süvendada ebavõrdsust kunstnike vahel. „Kui on juba kunstnikud, kellesse investeeritakse teisi kanaleid pidi - näiteks nende rahvusvahelisse karjääri, ja nad omavad majanduslikku stabiilsust, siis neisse võib-olla ei peakski rohkem investeerima,“ leidis Põldsam. „Oluline on toetada neid kunstnikke, kelle majanduslik stabiilsus ei ole niivõrd tagatud.“
Kord aastas on palka saavad kunstnikud ja kirjanikud kohustatud esitama loomeliidule ülevaate oma erialasest tegevusest. 3-aastase perioodi lõppedes annab loomeliit omakorda rahastajale kokkuvõtte loovisiku erialasest tegevusest palga saamise vältel. Kultuuriministeeriumi kinnitusel võib pilootprojekti õnnestumise korral tulevikus palgasaajate arv kasvada.
Toimetaja: Mari Kartau