Loomeliidud kuulutasid välja konkursi poleemikat tekitanud kirjaniku- ja kunstnikupalgale kandideerimiseks
Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv ja Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu kuulutasid täna, 2. novembril ametlikult välja esimesed kunstniku- ja kirjanikupalga konkursid. Kultuuriminister Indrek Saar ja loomeliitude esindajad tutvustasid ühisel pressikonverentsil konkursside tingimusi ja hindamiskriteeriume ning kutsusid loomeinimesi üles kandideerima.
Kultuuriminister Indrek Saare kinnitusel peab riik lisaks kultuuriväärtuste säilitamisele hoolitsema selle eest, et väärtusi loodaks juurde. „Uue teose loomine on tõsine töö. Inspiratsiooni kogumine, materjali läbitöötamine, kirjutamine või lõuendile kandmine ning viimistlus nõuab aega ja töörahu. Kunstniku- ja kirjanikupalga eesmärk on pakkuda mõneaastast töörahu ja sotsiaalseid garantiisid loomeliitude valitavatele silmapaistvatele loovisikutele, kes saaksid tänu sellele igapäevaselt loometegevusele pühenduda,“ märkis Saar.
Indrek Saar arvab, et tegemist on pilootprojektiga ning oma parematest tulevikuvisioonides näeb ka tema, et võimalusi tasustada loojate tööd niiviisi, et see annaks võimaluse ka tööle pühenduda, tuleb juurde ning see tuleb järgmise riigieelarvete kontekstis veel üle vaadata. Praegu on aga vara anda mingeid lubadusi. "Oluline on aga see, milline on ühiskonna vastuvõtt - see piloot peab mingis mõttes õigustama seda, et me seda teed lähme, selleks, et neid vahendeid sellesse tulevikus rohkem suunata."
Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv leiab, et selle projekti edukuse hindamiseks on mitmeid kriteeriume. "Esimese asjana tuleks vaadata, mida arvavad need inimesed ise, kes esimeses järjekorras kirjaniku- ja kunstnikupalga ohvriks langema saavad ning kui nad näevad, et see on neile abiks olnud ja nad sooviksid selle jätkumist, siis on see üks argument asja kasuks." Samas toob ta välja, et eks on keeruline hinnata, kui palju tõusis autori tootlikus ja mitu tähemärki ta rohkem kirjutas, aga lugejate kui asjatundjate aastakümnete jooksul tekkinud kõhutunne ütleb nii mõndagi selle asja kohta.
Kultuuriminister Indrek Saar toob välja teise küljena selle juures, et nad ei üritagi väga ehitada ülesse mingit bürokraatlikku süsteemi, millega seda kõike kontrollida ja mõõta. "Loomeinimestelt me eeldame seda, et nad mõtleksid raamidest välja, inspireerides sellega ülejäänud ühiskonda - kui me reglementeeriksime selle väga ära, siis me suruksime nad raamidesse, kus nad ei täidaks seda ülesannet, mida me neilt ootame."
Sealjuures on kandideerimiseks oluline tingimus ikkagi nii kirjanike kui kunstnike puhul kolme palgalise aasta loomingutöö eesmärk. Karl Martin Sinijärv leiab, et eks seda ongi raske kuidagi kokku võtta. "Sõnastada võib ühte ja teistpidi, aga reaalselt millegi põhjal peab otsustama ja üsna selge on see, et senitehtu on oluline, sest see on olemas ja sellele saab peale vaadata. Samas oleks päris hea teada, mida inimene kavatseb tolle aja jooksul teha - ma üldse ei välista, et mingil hetkel tuleb loovinimene minu juurde ja ütleb, et ta ei teinud kolm kuud mitte midagi, sest tal oli esimest korda see võimalus ja siis tuli uus hingamine. Ma oleksin väga õnnelik, kui see ka nii läheks." Samas ta ei leia, et olukord oleks sedavõrd drastiline, et kui ei täideta mingeid "loomingulisi plaane", siis nõutakse raha tagasi.
Minister rõhutas, et kirjaniku- ja kunstnikupalk ei tähenda vajadust täita riigi tellimustöid. „Palgale võetud kunstnikud ja kirjanikud on oma loomingus jätkuvalt vabad. Ainus ootus kunstniku- või kirjanikupalka saavale loovisikule on pühendumine loomingule,“ kinnitas Saar.
Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv tõdes, et kirjanike ja kirjanduse jaoks on sündinud väga oluline ja paljutõotav algatus. „Keele kui töövahendi virtuoossete kasutajate hulk ei saa Eestis kunagi üleliia suureks, tõsiseltvõetavaks kirjanikuks kujunemine nõuab aastaid, kui mitte aastakümneid. Inimesed, kes on kõige kiuste sellega toime tulnud, väärivad oma töö eest tasu ning sellega kaasnevat kindlustunnet. See on aegadeülene küsimus, meie kõigi vaimse keskkonna küsimus," rääkis Sinijärv
Ka Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu kinnitas, et palga sisseseadmise väärtus ei peitu kaugeltki üksnes rahalises toetuses, samavõrra oluline on sõnum, et loovisiku tegevus on ühiskonnas oluline ja oodatud. „Usutavasti soovime kõik, et meie kultuur oleks Eestile rahvusvaheline visiitkaart ning pakuks kõrgetasemelist vaimutoitu oma rahvale. Palga saajatena nähakse eelkõige tugevaid ja tegusaid loojaid, kes suudavad kolme aasta jooksul oluliselt panustada meie kunsti arengusse. Valikute erapooletuse ja mitmekesisuse tagab valikukomisjoni kaasatud ekspertide lai ring,“ lubas Allsalu.
"Ma loodan, et kui kolme aasta pärast selgub, et see projekt on ennast tõeliselt hästi tõestanud, siis on igal viimasel kui poliitikul julgus ja rõõm öelda, et nüüd me kütame siia veel päris kõvasti vahendeid," võttis Karl-Martin Sinijärv pressikonverentsi kokku.
Avaldusi aastatel 2016-2018 makstavale kunstniku- ja kirjanikupalga konkursile saab hakata esitama juba 2. novembrist. Avalduste esitamise lõpptähtaeg on 30. november 2015. 2016. aastal makstav kunstniku- ja kirjanikupalk on 1005 eurot kuus.
Täpsemad konkursi tingimused ja kriteeriumid on kirjeldatud SIIN. Esimesed loomeliitudelt palka saavad kümme loovisikut selguvad aasta lõpuks.