Kultuurikoda ja loomeliidud: kõrgkoolid ei pea saama äriüksuseks
Eesti kultuuri koda (EKK), loomeliidud ja teised organisatsioonid kirjutasid alla pöördumisele, millega soovivad, et Gunnar Oki "Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti" käsitlemine haridusreformi alusdokumendina peatataks ning selles esitatud ideede üle korraldataks ühiskondlik arutelu.
Allakirjutanute hinnangul ei tohiks raportis tehtud ettepanekute kaalumist alustada enne, kui on olemas otseste ja kaudsete mõjude analüüs ning sellel põhinevad selged eesmärgid, mis teenivad üldrahvalikke huve.
EKK ja partnerid juhivad tähelepanu, et Oki raport "katab lähteülesannet vaid osaliselt, keskendudes rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Raport põhineb intervjuudel, kusjuures, nagu selle autor ka ise rõhutab, ei saa raportit vaadelda eksperthinnanguna, veel vähem alusdokumendina riikliku strateegia koostamiseks".
Raport keskendub EKK teatel kõrgkoolide konkurentsivõimele ja selle kohaselt on Eesti ülikoolide olemasolu või vajalikkus ühiskonnale seotud vaid nende positsiooni ja atraktiivsusega maailmaturul. "Arvestamata jääb ülikooli roll meie ühiskonna vaimse jätkusuutlikkuse, keele ja kultuuri säilimisel," selgitavad allakirjutanud.
"Raportööri soovitused lähtuvad positsioonist, kus mõiste "ülikool" on allutatud mõistele "riigifirma". Tuletame meelde, et iga Eesti ülikool on seni olnud üheks ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkuse alustaladest, mis tegutseb avaliku hüve nimel, mitte vaid äriüksus, mille puhul ei ole tähtis, kes seal õpib. Eesti ülikoolid on ainsad terves maailmas, kellel (seni) on kohustus ja vastutus tugevdada Eesti kultuuri kandepinda ja kasvatada rahvusliku andekuse ressurssi," kirjutatakse pöördumises.
EKK ja partnerid leiavad, et Oki raporti puhul on tegemist mõtlemapaneva kirjutisega, kuid probleemiks osutub selle strateegilise soovituse suhe Eesti ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga.
"Et väikesearvuline rahvas suudaks kasvatada maailmatasemel tipptegijaid, on vaja riiklikult suurendada rahvusliku andekuse ressurssi ja luua võimalikult paljudele õpihuvilistele juurdepääs kvaliteetsele kõrgharidusele. Kõrghariduse pelk haldusreform, mille lõpptulemusena jääks kõrgharidus vaid ühe, majanduslikult kindlustatuima ühiskonnaosa privileegiks, pigem kahandab meie konkurentsivõimet rahvana ja riigina," seisab pöördumises.
Toimetaja: Merili Nael